Sõru<br />Jazz

Sõru Jazz 2020 esinesid:

Neljapäeval, 20. augustil Sõru sadama paadikuuris

16:00
Erki Pärnoja soolo seisatab hetke

Erki Pärnoja soolo seisatab hetke

 

Erki Pärnoja on muusik, helilooja ja multiinstrumentalist, kes on tõestanud end nii “Ewert and the Two Dragons” särava liikmena, Anna Kaneelina toetava taustajõuna kui omanäolise ja selge kontseptsiooniga soolokitarristina.

Erki Pärnoja_photo by Helina Kõrm_2 © Helina Kõrm

2018. aastal Eesti Muusikaauhindade galal aasta meesartistiks ning aasta alternatiiv/indie-albumi tiitli laureaadiks hääletatud Pärnoja on nüüdseks sooloartistina välja andnud neli albumit. Juba esimesed – „Himmelbjerget“ (2015) ja „Efterglow“ (2017) – andsid tunnistust süveneva muusiku omanäolisest helimaailmast. Muusiku eriomane põhjalalik tunnetus, impressionistlikud kitarririfid, filmilikud helimaastikud ja bändi liikmete omanäoline interpretatsioon tõid talle 2017. aasta Tallinn Music Weeki artistiauhinna.

2018. aastal ilmunud laialdaselt tähelepanu pälvinud orkestraalne suurteos “Saja Lugu” on samuti tõestus muusiku laiast haardest ja suurest mõtlemisest. 2020. aastal ilmunud album “Leva” on kitarristi sõnul eriline eelkõige selle poolest, et eelnevate instrumentaalalbumite kõrval on olulise ja uudse tahuna lisandunud ka vokaal.

Melanhoolsed ja eeterlikud sündikõlad, mis sulavad kokku äratuntavalt lõikavate kitarrihelidega, kaetud õhuliste kajamaastikega – kõik see moodustab žanri, mida võiks kirjeldada kinematograafilise rännakuna, dream-popi ja 70ndate kitarriroki kompleksse afäärina. Akustiline, sünteetiline ja müstiline.

Erki Pärnoja loob helimaailma, mis viib meeled rändama!

 

Koosseis:

Erki Pärnoja – kitarr, vokaal

 

Külasta Erki Pärnoja kodulehteFacebookiInstagrami lehtesid ja kuula muusikat Youtubest:

17:30
Trio Maagi ning Isabel Bermejo kirglik kohtumine

Trio Maagi ning Isabel Bermejo kirglik kohtumine 

 

Trio Maag ehk Kaspar Uljas, Marek Talts ja Mingo Rajandi on juba viis aastat üritanud aru saada, mis loom on Argentiina tango. Buenos Aireses erinevate kultuuride segunemisel tekkinud tantsu-  ja muusikastiil käitub täpselt nagu buenosaireslane kuulsa kirjaniku Borgese tsitaadis “Ta on itaallane, kes räägib hispaania keelt, elab nagu pariislane aga ihkab olla inglane”. Sama lugu on tangoga, mine võta kinni mis ta on. Öeldakse ka, et tango on ooper kolmes minutis, kus ükski inimlik tunne ei jää puudutamata, kõik see on aga tunduvalt säästlikumas vormis kui Wagneril.

Kuna kilometraaž Eesti ja Argentiina vahel on märkimisväärne, läheb tee peal siiski midagi kaduma ning üht-teist tuleb ka juurde. Nii ei ole Trio Maagi eesmärk sugugi autentsel kujul Buenos Airest teleportida, vaid pigem esitada muusikat, mis kõik tangost ja Argentiina kultuurist impulsse saanud. Selleks võivad olla Ladina-Ameerika rahvalaulud, seaded klassikalise muusika maiuspaladest või omalooming. 

Trio Maag Kõltsus värv

Trio Maagi isikupärase ja eksootilise kõla moodustavad Argentiina tangos kesksel kohal trooniv bandoonium, mida mängib end nii Argentiinas kui Hollandis täiendanud karismaatiline Kaspar Uljas, mitmesuguste elektrooniliste helidega rikastatud elektrikitarril särab Marek Talts ning ansambli põhitoonide eest vastutab helilooja ja kontrabassist Mingo Rajandi. Vaheldusrikka, vahetu ning emotsionaalselt kaasakiskuva esitus-stiili aluseks on läbikomponeeritud materjali orgaaniline vaheldumine improvisatsioonidega. Erilise pärlina lisandub sel kontserdil Trio Maagile rohkete annetega õnnistatud keevaline Hispaania lauljatar Isabel Bermejo, kes tunneb ennast koduselt nii jazz-, flamenko-, tango- kui muus Ladina-Ameerika muusikas. 

Isabel_NIN9348

Isabel Bermejo on rahvusvaheliselt tunnustatud Hispaania lauljanna, keda on iseloomustatud kui väga mitmekülgset ja võimekat muusikut, kes on võimeline edastama erinevaid emotsioone oma siira ja tugeva lavalise kohalolekuga. Kaspar Uljas kohtus lauljatariga kolm aastat tagasi Rotterdami konservatooriumis (Codarts), õppides ühiselt maailmamuusika osakonnas magistriõppes. See oli ka koostöö alustamise algimpulsiks ning pärast paari proovi otsustati ühiselt kokku panna kava Ladina-Ameerika muusikast, eelkõige argentiina tangodest ja folkloorist. 

See on Trio Maagi ja Isabel Bermejo esimene koostöö Eestis. Tõotab kirglikku kohtumist!

 

Koosseis: 

Isabel Bermejo (Hispaania) – laul
Kaspar Uljas – bandoonium
Marek Talts – kitarrid
Mingo Rajandi – kontrabass

 

Külasta Trio Maag Facebooki ja Soundcloud lehtesid ja kuula muusikat Youtubest:

19:00
Trio Ruben-Karja-Kuusk unenäolised polaarretked

Trio Ruben-Karja-Kuusk unenäolised polaarretked

 

Trio Ruben-Karja-Kuusk kokkukutsujaks oli 2016. aastal trummar Tanel Ruben ning lõviosa muusikast on ka Rubeni sulest ning seadetes. Trio esimene album „Polaaruni“ ilmus 2018. kevadel. Nagu plaadi pealkirjast aimata, on muusika inspireeritud peamiselt Euroopa jazzist, kus kostub põhjamaist kargust ning müstilist polaarsust. Eri põlvkondadest muusikuid seob kirg huvitavate kooskõlade vastu ning soov nendega eksperimenteerida. Valdavalt omaloomingut esitav muusikakollektiiv on täis impulsiivsust, ootamatust ja elektroakustilist kõla.

Polaaruni © Siim Vahur

Trio liikmed on aktiivsed nii Eesti muusikamaastikul kui ka rahvusvahelisel areenil. Bändi kõla teeb omapäraseks bassisti puudumine. Selle funktsiooni täidab väga edukalt Tanel Rubeni sõnul tema enda sämpler paremal käel ning Kirke Karja vasak käsi klahvpillidel. 

Tulge põhjamaisele heliretkele koos Ruben-Karja-Kuusk trioga!

 

Koosseis:

Kirke Karja – klahvpillid
Tanel Ruben – trummid, sämpler
Martin Kuusk – klarnet 

 

Kuula triot Soundcloudist:

20:30
Liina Saare õhtused laulud

Liina Saare õhtused laulud

 

Laulja-laulukirjutaja Liina Saare nime võib seostada mitmete ansamblitega, neist tuntumad MiaMee, Ajavares, Verbarium, Elletuse. Lauljatari tasane ja sume hääl sobib jazziga valatult kokku, tema malbe olek jällegi sobib mõtlike õhtuste meeleoludega ning eelkõige publikule, kes ei oota esinejalt ekstravagantsust ja eksalteeritust. Liina Saar jääb oma lugude jutustajana pigem vaoshoituks, sellises lihtsuse võlus saab kuulaja segamatult keskenduda muusika voolavusele ja selle sõnumile.

Ohtulaulud_Sohvi_18 © Sohvi Viik

2019. aasta kevadel andis lauljatar esmakordselt enda nime alt välja albumi “Õhtulaulud”, mis on eneses selguseni settinud artisti ja laululooja klaar minapilt. Viisid pärinevad valdavalt tema enda sulest ning tekstid eri luuletajatelt või sõnameistritelt. Uue plaadi muusika sündi inspireeris eelkõige eesti keele ilu, tänutunne ja armastus. Lisaks Anna Haava, Betti Alveri ning Juhan Liivi luulele on uue albumi laulutekstide autorid meie kaasaegsed lüürikud Jaan Tätte, Jaan Pehk, Jan Kaus ning Maian Kärmas. Rõõmsa ja helge tonaalsusega lood toovad koos Liinaga kuulajani tunnustatud jazzmuusikud Joel-Rasmus Remmel, Jaan Jaanson, Mihkel Mälgand ja Ahto Abner.

Selles muusikas kostub parimas mõttes eestilikke kõlasid, nii helis kui keeles. Liina Saare enda rafineeritud lavaolek täiustab seda põhjamaist mõtlust ja kätkeb mahedat naiselikkust oma meloodilises loomulikkuses.

 

Koosseis:

Liina Saar – vokaal
Joel-Rasmus Remmel – klahvpillid
Jaan Jaanson – kitarr
Mihkel Mälgand – kontrabass
Ahto Abner – trummid

 

Kuula Liina Saare muusikat Youtubest:

22:00
Rita Ray sinisilmne soul

Rita Ray sinisilmne soul

 

Eestis on küll aeg-ajalt mõni laulja püüdnud soulmuusika lavalaudadele tuua, ent kohaliku publiku vähese huvi tõttu afro-ameerika juurtega pärit muusika vastu, on need vähesedki katsetused soikunud. Lõpuks kaldutakse žanriliselt ikkagi pigem pop-jazzi poole, millel paistab kodumaal oluliselt rohkem kõlapinda ja võimalusi olevat kui rhythm and blues’il. Siiski on noorukese Rita Ray (sünd: Kristi Raias) uus “sinisilmse souli” tulemine Eesti muusikasse olnud särav ja kindel.

Eesti Muusikaauhindadel neli nominatsiooni toonud debüütalbum “Old Love Will Rust” on vaimustanud nii kohalikke rütmimuusikaaustajaid kui saanud kiitust juba ka väljaspool Eestit. 

rita_ray_kristi_raias_jane_vogt_häppening_13 © Jane Vogt

Põlvas 10 aastat koorilauluga tegelenud, pealinna elus karastunud ja jazziõpingutes tugisambaid kindlustanud vokalist, klahvimängija ja helilooja avaldas 2019 aaastal oma debüütplaadi “Old Love Will Rust”,see on 8-looline rännak souli ja klassikalise R&B radadel, aga paneb ka puusa õõtsuma ühe särava 70ndatele truu diskomaiusega. 

Maian Kärmas on kirjutanud ERR Kultuuriportaalis Rita Ray plaadist: “Läbivalt omaloominguline plaat on kõike muud kui põhjamaiselt vaoshoitud. Mahlased “torud”, ajastutruud Fender Rhodes’i käigud, stiilselt ladna hoiakuga kokku loksuvad trumm ja bass ning selle kroon pealtnäha hapra noore naise jõuline vokaal. Saab diskot ja kaeblikku melanhooliat ning kõike, mis sinna vahele mahub. On armuvalu, unistusi, suhte tõuse ja mõõnasid ning lõpuks ka tõdemus, mis on vastupidine albumi pealkirjale, et vana arm ei roosteta.”

Sõrul tuleb esitusele albumi muusika, aga kindlasti kuuleb ka midagi uut, see tähendab ehk siiski, et “head vana”, kuna tegemist vanakooli muusikaga, aga kindlasti uues interpretatsioonis. Rita Ray oma 5-liikmelise bändiga toob lavale parima energia soul-, vanakooli R&B ja diskomuusikast. Tõeliselt haarab kuulaja endasse Rita Ray just oma live-kontsertidel, kus säravad tema hingestatud ja jõuline vokaal, meeldejäävad meloodiad ning muusika tantsulisus. 

 

Koosseis:

Rita Ray – vokaal, klahvpillid
Ott Adamson – trummid
Artis Boriss – klahvpillid
Jasper Alamaa – bass
Kristen Kütner – kitarr

 

Külasta Rita Ray Facebooki ja Instagrami lehtesid ja kuula muusikat Youtubest:

Reedel, 21. augustil Sõru sadama paadikuuris

16:00
Käina Huvikooli noored mängivad ABBA’t!

Käina huvikooli noored mängivad ABBA’t!

 

ABBA muusika on legendaarne ning suudab ühendada erinevaid põlvkondi, tehes tuju alati rõõmsaks ja nostalgiliseks. ABBA’st ei saa iial küll! Käina huvikooli bändiõppes pilli õppivad noored ning nende õpetajad on samuti leidnud, et vaatamata vanuselistele erinevustele ning ajas popmuusika muutumisele, on muusikat, mis oma ajatuses seob – ABBA! 

Mõnusa vahepalana Sõru Jazzil saab kuulata noorte ettekandes kõige tuntumaid lugusid ABBA repertuaarist, mida tunnevad ja armastavad paljud. Kõik need laulud on omal ajal jõudnud laulude edetabelite tippu. Lisaks sellele on iga lugu kui põnev väljakutse – küll mängutehniliselt, küll harmooniliselt, küll oma keeruka ülesehituse või laulus peidetud sõnumi poolest. Kusjuures noortele meeldivat rohkem just keerukamad lood! 

Bändis on esindatud lisaks lauljatele kõik huvikoolis õpetatavad pillid (klaver, laul, kitarr, viiul, flööt, plokkflööt ja löökpill). Lisaks noortele naudivad protsessi kuuldavasti ka õpetajad, sest seda kava olevat nii tore õpetada ning rõõmu pakub bändiproovides iga edasijõudmine ja õnnestumine, iga hea läbimäng, iga õnnestunud soolo. Bändiõpet alustades oli huvikooli peamiseks eesmärgiks pakkuda noortele võimalust koosmusitseerimiseks ja koosloomiseks ning nüüd saavad nad omandatud oskusi ja õpitut pakkuda ka publikule. 

Hiiumaa noored teie ees – thank you for the music! Tänu muusika eest.

17:00
Marianne Leiburi kõrgelennulised noodid

Marianne Leiburi kõrgelennulised noodid

 

Väärikast muusikute perest pärit nooruke lauljatar on alles oma lavatee alguses, ent algus on paljutõotav ja sügavamat muusikat teeniv. Oma vanaisalt, Kalju Terasmaalt pärit jazzipisik, viiuldajast isa Arvo Leiburi klassikaline taust ning muusikutest pere toetus, on kindlasti võimsad pärandid, et loominguga säravalt tegeleda. Ja harmooniline Leiburi muusika tõesti on. Ajatud keelpillikõlad sobivad lauljatari hääle ja haldjaliku olemisega. Ka tema debüütplaadi kujundus rõhutab neid õhulisi unistusi – lendlevas heledas kleidis hõljub habras tütarlaps romantilises mõisas, kus dekoratsioonideks seinte najal ja põrandal on instrumendid nagu kontrabass, tšello, vioola ja viiulid. 

Marianne_foto-26

Lauljatari hääl on sümpaatselt soe ja sume, tema lauluviis loomulik, ilma maneerita. Ta suudab jutustada lugusid ning kõige enam sobivad talle just ballaadid ja rahulikkus neis. On ilus kuulda lauljatari kaunist emakeelt. Lauljatari sõnul on emakeelsetel sõnadel tugev jõud ja tähendus. Ta leiab, et helid ja kooskõlad on suurepärased vahendid võimendamaks tekstis peituvaid emotsioone. Marianne on end ümbritsenud suure koosseisu ja heade muusikutega, kus lisaks jazzkvartetile rikastab ansambli helivärvide skaalat ka keelpillikvartett. Keelpilliseaded, mis Leiburi enda seatud, on orgaanilised ning hästikõlavad. Niisamuti laulude sõnad, need on täis lootust, ootust, igatsust. 

Marianne Leibur õpib hetkel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazziosakonna magistrantuuris ning sel õppeaastal täiendab ennast Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis. Ta tegutseb solistina, osaleb viiuldajana projektorkestrites ja -koosseisudes ning kirjutab muusikat oma ansamblile. Eelmisel kevadel toimunud Uno Naissoo nimelisel loomingukonkursil pälvis lauljatar esimese koha palaga “Tinasõdur”, millele järgnes kohe teine suur tunnustus – esikoht ning maineka Läti helilooja maestro Raimond Paulsi eripreemia konkursil “Riga Jazz Stage”. 

Sõru Jazzi kontserdil saab kuulda eestikeelseid laule tema esimeselt albumilt, mis pälvis Eesti Muusikaauhindadel nominatsiooni aasta debüütalbumi kategoorias. Kontsert toob kuulajateni soojad ja hingepuudutavad emotsioonid.

 

Koosseis:

Marianne Leibur – laul, viiul
Linda-Anette Verte – viiul
Katariina Maria Kits – viiul
Ann Mäekivi – vioola
Marcel Johannes Kits – tšello
Joel Remmel – klaver
Kalle Pilli – kitarr
Heikko Remmel – bass
Ramuel Tafenau – trummid

 

Külasta Marianne Leiburi Facebooki lehte ja kuula muusikat Youtubest:

18:30
Linda Kanteri kvintett – spetsiaalselt Sõru Jazzi jaoks!

Linda Kanteri kvintett – spetsiaalselt Sõru Jazzi jaoks!

 

Linda Kanter on noor Otsakooli ja EMTA taustaga lauljatar, kes on end tõestanud läbi omaloomingu – 2017. aastal ilmus tema rahvusvahelise kvarteti tulevikulootust pakkuv debüütalbum “Mustab”, inspireeritud jazzist ja soulist. Värske ja omanäoline album sai toona “Raadio Tallinna” kuu plaadiks. 

Teiste seas ka Kadri Voorandi õpilasena ning temast julgustatuna oma loomingut esitleva Kanteri käekiri on vaatamata eeskujudele ja õpetajatele siiski päris oma ning selle päris oma käekirja oluliseks osaks on ka tema enda märkimisväärne osa seadete loomisel ning kujunemisel. 

LindaKanter

Vahepeal on Linda Kanter jõudsalt arendanud oma heli otsimist muusikas ning teinud koostööd peamiselt Joel-Rasmus Remmeli ning Paul Danieliga trios. Linda Kanteri Kvintett on selleaastase Sõru Jazzi puhuks laienenud koosseis, mis kasvas välja just sellest triost. Kanteri repertuaaris leidub palu nii trioliikmete endi kui ka neid mõjutanud laululoojate sulest. Kuulajad, kes on lauljatari triokoosseisu kontsertidel käinud, on iseloomustanud trio koosmängu sõnadega: “dünaamiline”, “mõneti romantiline”, “jõuline ja energiline, kuid kohati ka meelisklev”.

Linda Kanter ise ütleb oma ansambli kohta: “Oma heliloomingulise käekirja poolest oleme mina, Joel ja Paul küllaltki erinevad. Joeli paelub “ilu” selle kõige lihtsamas ja otsesemas tähenduses. Pauli muusikas on kuulda selgeid mõjutusi lisaks jazzile ka rock- ja maailmamuusikast. Mina seevastu olen laulukirjutaja/arranžeerijana veel pisut eksperimenteerimise järgus. Võin vaimustuda ühel hetkel nii standardse jazzi olemusjoontest ja traditsioonidest kui ka väga äärmuslikest kompositsioonielementidest.

Sõru Jazzi puhuks tekkis idee rikastada meie senist triot bassi ja trummi näol ning usun, et Peedu Kass ja Karl-Juhan Laanesaar aitavad meie loomingut suurepäraselt nüansseerida ja mitmekesistada. Olen meie kvinteti kontserdi eel ääretult põnevil ja ootan väga Sõru Jazzi sõpru sellest osa saama.”

 

Koosseis:

Linda Kanter – vokaal
Joel-Rasmus Remmel – klahvpillid
Paul Daniel – kitarr
Peedu Kass – bass
Karl-Juhan Laanesaar – trummid

 

Külasta Linda Kanteri Facebooki lehte ja kuula muusikat Youtubest:

20:00
Ramuel Tafenau ideaalide kütkes

Ramuel Tafenau ideaalide kütkes

 

Trummar Ramuel Tafenau on kahtlemata üks andekamaid noori muusikuid Eesti jazzis, kes viimase paari aastaga esile kerkinud. Ramuel on nüüdseks koostööd teinud paljude klassikaliste, pop- ja jazzmuusikutega nagu Joel Remmel, Kristjan Järvi, Erki Pärnoja, Sander Mölder, Raivo Tafenau, Jukka Eskkola, Joonatan Rautio, Ott Lepland jt. Erinevad koosseisud ja projektid on viinud teda lavalaudadele nii üle Eesti kui ka festivalidele ja kontserttuuridele Soome, Rootsi, Venemaale, Saksamaale ning Horvaatiasse.

Jazzisõbral pole raske nime järgi ära arvata, et tegemist on karismaatilise saksofonisti Raivo Tafenau pojaga. Isa teeb pojale au ja vastupidi. Nii teadis juba 15-aastane Ramuel kodustuudios omaloomingulisi palu katsetades, et temast saab trummar ja muusik kogu eluks. Teadis ka seda, et ta tahab salvestada päris oma plaati. Tegijamate eesti trummarite, Toomas Rulli ja Tanel Rubeni kõrval, on Ramuel Tafenau järgmine, kes omaloominguga jõudsalt tegeleb.

Ramuel

Ka tema ansamblis on omakorda tegijaimad noored muusikud, kellega sai koostööd alustatud juba Otsa-kooli päevil ning kelle musitseerimisoskus on tõesti maailmatasemel. Joel-Rasmus Remmel klahvpillidel, Kalle Pilli kitarridel, Mihkel Mälgand bassidel, külalistena Johannes Laas elektrikitaril, Tobias Tammearu tenorsaksofonil, Allan Järve flüügelhornil aitavad kujundada ja kujustada noorema Tafenau loodud helimaailmu. Nii tehniliselt kui emotsionaalselt on muusika tõeliselt oskuslik ning maitsekas.

Kes vähegi kursis maailmajazziga, kuuleb ära ka otsesed mõjutused – kui teile meeldib Pat Metheny orkestraalne muusika täis rütmi ja lüürikat ning fantastilisi kõlavärve, siis nähtavasti on teile meeltmööda ka Ramuel Tafenau debüütalbumi “Gather Around” muusika.

Autor ise peab enda tugevamateks loomingulisteks mõjutusteks Pat Metheny Groupi suurepärast kõla ja koosmängu, Janek Gwizdala atmosfäärilikku helidemaailma ning Antonio Sanchez’i tipptehnilist trummimängu. Ramuel Tafenau eeskujudest kantud muusikas on erinevaid meeleolusid, mõtlikest lugudest energiast pakatavate mehiste väljendusteni. Ägedamad lood kruvivad, gruuvivad ja annavad kulminatsioonides tõsiselt hagu. Aga ka tasasemad rajad on rütmilselt voolavad, põnevalt faktuursed – tegemist ju ikkagi trummari muusikaga.

Palad on hoolikalt läbikomponeeritud, ometi jätab muusika vabalt kulgeva ja dünaamilise mulje. Kontserdil kuulebki lugusid trummari debüütalbumilt ning sekka ka palu, mis plaadile ei jõudnud.

Gather Around – tulgem kokku osa saama noorte meeste ideaalhelimaailmast!

 

Koosseis:

Ramuel Tafenau – trummid
Joel-Rasmus Remmel – klahvpillid
Kalle Pilli – kitarr
Mihkel Mälgand – bass
Allan Järve – flugelhorn
Tobias Tammearu – saksofon
Johannes Laas – kitarr

 

Külasta Ramuel Tafenau Soundcloud lehte:

21:30
Rannap ja Lepland “heas tuntuses”!

Rannap ja Lepland “heas tuntuses”!

 

Hiljuti oma viiekümnendat lava-aastat tähistanud maestro Rein Rannap ei ilmuta hetkekski väsimuse märke ning selle tõestuseks on noorte ja andekate muusikutega koostöös loodud kontsertkava ja album “Tagasirändur”. Tõukejõuks antud projektile said Reinu arutelud ja mõtisklused Ott Leplandiga, keda Rannap peab noorema põlvkonna üheks vaieldamatult parimaks solistiks. Ühiselt on esitatud nii Ruja loomingut, kui toodud lavalaudadele rock-ooper ning esinetud ka kahekesi koos.

Töö käigus võeti vaatluse alla Reinu loomingust väga erinevad tahud, materjal eraldati täiesti algosadeks ning pandi kokku tagasi sootuks teises võtmes kui seda tehti mitmekümne aasta eest. Raun Juurikas, Jörgen Pakkas, Kristjan Mängel, Viljar Norman ja Peeter Salmela on andnud muusikale rõõmsad, sünged, modernsed ja arhailised kõlad, taustaks kõlamas Eesti parimate poeetide luule, Ott Leplandi esituses.

Rannap_Lepland_Maris-Savik_RL-DUO-4 © Maris Savik

 

Koosseis:

Rein Rannap – klaver
Ott Lepland – vokaal
Raun Juurikas – klahvpillid
Jörgen Pakkas – kitarr
Kristjan Mängel – trummid
Viljar Norman – bass

 

Kuula lugu “Must Ronk” Youtubest:

Laupäeval, 22. augustil Sõru sadama paadikuuris

11:00
RMK matk Sõru Jazzil – Luidja matkapäev

RMK matk Sõru Jazzil – Luidja matkapäev

 

Kui juba Hiiumaale tulla, on mõtekas osa saada ka selle kauni paiga looduslikest vaatamisväärsustest. Just seda võimalust on Sõru Jazz koos RMK-ga igal aastal ka soovijatele pakkunud. Sel aastal matkatakse Luidja külla.

Matk algab laupäeval 22. augustil kell 11.00 RMK Luidja telkimisalal. Tutvustatakse sajandipikkuse ajalooga puistu rajajat Karl Ahrensit, Luidja lepikut ja muud vaatamisväärset Luidjal. Mõnekilomeetrise matka käigus kuuleme lugusid siinsest loodusest, külast ja inimestest.

13.00-13.30 tagasi telkimisalal, teejoomine ja kontsert. Esinevad Maris Aljaste ja Paul Daniel kitarril. Edasi on vestlusring ning soovijatele temaatiline viktoriin. Kontserdiga saavad soovi korral ühineda ka need, kes matkale ei taha/jaksa tulla. 

Parkimine RMK telkimisalal Luidjal. 

Eelregistreerimine: info.ristna@rmk.ee või 53229499

MATK

16:00
Riho Sibula ja Peeter Malkovi põnev taaskohtumine

Riho Sibula ja Peeter Malkovi põnev taaskohtumine

 

Kitarrist Riho Sibul roki- ja bluusisõpradele tutvustamist ei vaja. Heliloojana on ta kirjutanud teoseid rock’n’roll’ist bluusini ning lüürilistest ballaadidest filmimuusikani. Oma eeskujudena on ta välja toonud Jimi Hendrixi, Jeff Becki, Wayne Krantzi ja Bill Friselli. Sibul on mänginud väga mitmetes kollektiivides nagu “Gunnar Graps Magnetic Band”, “Haak”, “Propeller”, “In Spe”, “Kaseke”, “Music Seif”. Sibula lauljakarjäär sai alguse legendaarses Eesti ansamblis “Ultima Thule”, milles ta ühtlasi tänase päevani esikitarrist on. Sibula sooloplaatidele on omane põhjamaine kargus ja melanhoolia ning ta on välja andnud 6 sooloalbumit. Ühtlasi on Sibul olnud mitmel korral Eesti Muusikaauhindade jagamisel parim jazz-blues artist.

Peeter Malkov on osalenud alates 1978. aastast ansamblis “Propeller” flötisti ja lauljana, samuti laululoojana. Mänginud ansamblis “Kaseke” flööti ja klahvpille, mis salvestatud albumitel “Põletus” (1983) ja “Põletus-Sõnum“ (2000). Niisamuti on muusik mänginud saksofoni ja flööti Anne Veski saatebändis “Nemo“, olnud kaastegev ka “Ultima Thule’s“. Esinenud trios koos Riho Sibula ja Robert Jürjendaliga (2006). Trioga “MRK Pakt“ (Malkov-Rull-Kappel) anti välja plaat “Lood on Halvad“ (2014). Oma muusikaliste mõjutajatena nimetab flötist Jeremy Steig’i, “Uriah Heep’i”, “Genesis’t”, “Jethro Tull’i.” 

soru_kaunismuusika_web_2020_foto_Malkov_ja_Sibul

Riho Sibul ja Peeter Malkov on varasemalt mänginud koos ansamblites „Kaseke“, “Propeller” ja Ultima Thule”. Tänavu Sõru jazzil kohtuvad mehed jälle ning taaselustavad olnud lugusid, millele on lisandunud aastaid elu- ja muusikalisi kogemusi. Duo muusikas kohtuvad vaba improvisatsioon, minimalism ja jazz-rock, kindlasti kostub bluusinoote Riho Sibula esituses. Esitusele tulevad ka Malkovi palad plaatidelt “Teiselpool flööti” ning “Lood on halvad”. Helipilt tõotab akustilist elamust, mis on minimaalselt maitsestatud heliefektidega.

Tulgem kuulakem ja olgem tunnistajateks kahe legendi põnevale taaskohtumisele.

 

Peeter Malkov – altflööt, elektroonika
Riho Sibul – kitarrid, vokaal, elektroonika

17:30
Kirke Karja, Jarek Kasar ja Jaan Pehk – SÕRUDUBIDUBIDUUUUU!

Kirke Karja, Jarek Kasar ja Jaan Pehk – SÕRUDUBIDUBIDUUUUU!

 

Jarek, Jaan ja Kirke ootavad perekontserdile nii väikseid kui ka suuri muusikasõpru, huumoriarmastajaid ning mängulisust nautivaid kuulajaid. Kontserdil saab kuulda kelmikaid ja värvikaid lugusid elust enesest, toeks kitarr, klaver ja laul. Elektrooniliste vigurhelide ja klaar-nupuka klaveri sümbioos toetab orgaanilist sõnalis-muusikalist lust-improvisatsiooni. Ühte jalga astuvad nii konkreetsus ja salapära kui ka heliline kärsitus ning rütmikas melanhoolia.

Jarek Kasar on helilooja, laulja ja sõnadekirjutaja. Muusikukarjääri alustas ta räpparina, kuid tema muusikalistes katsetustes on sisse segatud ka muid muusikažanre. Jareki kontserdid on alati humoorikad ning soojad, vürtsitatud vahvate lugudega. Muheda olemisega Jaan Pehk on kirjanik, laulja ja kitarrist, kes alustas laulmise ja muusikaga tegelemisega juba lasteaias, võites mitmeid lastele mõeldud konkursse. Pehki laulude sõnad on lahedalt pöörased ning sobilikud igale vanusele. Noor ja energiline pianist Kirke Karja on tegev mitmetes jazzansamblites. Teda on tunnustatud ja kiidetud sütitava loomingulisuse ja täpse tehnika tõttu ning kindlasti näitab ta osavat pillimängu ka perekontserdil. Kirke asjalikkus loob vahva tasakaalu kahe luule- ja luulumehe vahel.

Sõru koguperekontserdi märksõnad on muusika, lapsepõlv, mälestused, fantaasia, improvisatsioon ja muinasjutt. Kindel on see, et meeleoluka trio esitust saab nii naerusuiselt kuulata, vaadata ja kel rohkem julgust, saab ka tantsida! 

Hea tuju garantii! 

 

Koosseis:

Kirke Karja – klahvpillid
Jaan Pehk – vokaal, kitarr
Jarek Kasar – vokaal, klahvpillid, elektroonika

19:00
Pent Järve Trio paadikuuri sessioon

Pent Järve Trio paadikuuri sessioon

 

Janno Trumbi ansamblist “JT Conception” võimekana meelde jäänud kitarrist Pent Järve trio alustas 2016. aastal eesmärgiga mängida muusikaakadeemia õpingute lõpueksamil. Selleks puhuks kirjutas Järve loo “Ad Astra”, millest innustatuna tegutseb Trio siiamaani. Järve valis oma trio liikmeteks eakaaslased Raimond Mägi basskitarril ja Hans Kurvitsa trummidel. 

Pentu trio web

2018. aasta esimeses pooles nägi ilmavalgust album “Kalamaja Session”. Ehtne “live” – elavheli ning autentne kodusus musitseerimisel said selle plaadi salvestamisel olulisteks märksõnadeks. Stiililiselt kõlab trio muusika väga mitmekülgselt, kuna kitarristi põhiliselt mõjutanud stiilid jäävad (proge)roki, popi, kantri ja bluesi piirimaile, ometi ümbritseb seda kõike jazzilik mõtteviis, mitte just selle stiiliesteetika tähenduses, vaid aspektides, mis käsitlevad vormi, improvisatsiooni ja koosmängu. 

Plaadi väljaandmisest saadik on trio mänginud erinevates paikades ning püsinud publikuhuvi on innustanud ka muusikaloomega edasi liikuma. 2019. aastal ilmus triol stuudiovideo “Heads or Tails”. Pent Järve muusika liigub tema enda sõnul “rohkema õhu” suunal, et anda enam voli vabale improvisatsioonile. 

Noorte meeste tõsine pillimänguoskus ning pühendumine oma muusikale Sõru laval, teie vastu võtta!

 

Koosseis:

Pent Järve – kitarr
Raimond Mägi – basskitarr
Hans Kurvits – trummid

 

Kuula lugu “Heads or Tails” Youtubest:

20:30
Siim Aimla Funk Band. feat. Eleryn Tiit – puhkpillide rütmipidu!

Siim Aimla Funk Band – puhkpillide rütmipidu!

 

Mitmekülgne muusik Siim Aimla on Eesti jazzimaastikul tegev juba paarkümmend aastat – tema nakatavat energiat ja teravmeelsust on jagunud kõigile, kes on muusikuga koostööd teinud. Ta on õppinud klarnetit ja koorijuhtimist Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias; õpetajana juhendab ta hetkel Otsa-kooli rütmimuusikuid. Lisaks jazziloomingule ja arranžeeringutele on Aimla loonud ka hulgaliselt koorimuusikat ja on Estonian Dream Big Bandi peadirigent.

Funk on Siim Aimla soontes tuksunud juba pikka aega ja omanimeline funk-koosseis on end pühendanud selliste raskekaallaste nagu James Brown, Michael Brecker ja Nils Landgreni kõlade elustamisele. Eeskujude kõrval on suur roll omaloomingul, mis on koondatud 2019. aastal ilmunud koosseisu debüütplaadile “We need to talk!”. Albumi jõujoontes võib paralleele tuua John Scofieldi, Jaco Pastoriouse ja Bob Mintzeri loominguga, samuti on ammutatud inspiratsiooni kunstist, kirjandusest ja elust laiemalt. 

SAFB_A

 

img005_2

Siim Aimla Funk Bandi lavakõla trumbiks on funk-muusikale iseloomulikud puhkpillid, mille paletile lisab hingestatuid värve nooruke ja mitmekülgne Eleryn Tiit, kes näitas oma andeid ja musikaalsust telesaates  ,,Su nägu kõlab varsti tuttavalt”. Viljandist pärit neiu on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli rütmimuusika eriala ning teeb esimesi tantsu-samme pop-jazzi lavalaudadel. Just tantsusamme, sest rütmimuusika on sõna otseses mõttes rütmiline ja kaasakiskuv, elav ja tantsuline, nagu noorele muusikule sobibki!

Nakatav funk paneb vere käima ja toob positiivset liiikumist nii kehasse kui meeltesse!

 

Koosseis:

Siim Aimla – saksofon
Jason Hunter – trompet
Sten Valdmaa – tromboon
Eleryn Tiit – laul
Paul Daniel – kitarr
Artis Boris – klahvpillid
Roland Jairus – bass
Karl-Juhan Laanesaar – löökpillid

 

Kuula Siim Aimla Funk Bandi Youtubest:

22:00
Sofia Rubina sütitav lavaolek ning ületamatu supervokaal!

Sofia Rubina sütitav lavaolek ning ületamatu supervokaal! 

 

Särav vokalist Sofia Rubina on oma žanripiire ületava leidlikkusega end tuttavaks laulnud enamikele eesti jazziaustajatele. Tema ampluaast võib leida puhast jazziklassikat, aga ka mõjutusi soul- ja gospelmuusikast, samuti on ta kirglik klubi- ja funkmuusika austaja. Rubina on esinenud paljudel tuntud jazzfestivalidel üle terve maailma ning teinud koostööd äärmiselt nimekate vene, läti, leedu ja ameerika muusikutega.

SOFIA

2009. aastal pälvis ta Eesti Jazzliidu ja Jazzkaare poolt väljaantava Noore Jazzitalendi preemia ja tunnustusi on järgnenud ridamisi. Sofia Rubinalt on ilmunud viis heliplaati, millest eelviimane “In The Land Of OO BLA DEE” pälvis Eesti Muusikaauhindadel 2016. aastal aasta jazzalbumi tiitli.

2019. aastal ilmunud albumit “Where It Begins” on saatnud nii fännide kui kriitikute heakskiit. USA plaadifirma Soulstice Records alt on ilmunud loole “Dimension” ka remiks. Rubina lavaline olek on soe ning sütitav, ta suudab oma siirusega haarata publiku alati kaasa, olgu see siis jazzfestivalil, ööklubis või salongilikus atmosfääris. Suure hinge ja häälega lauljatar on enda ümber koondanud lahedad ansamblikaaslased, kes jagavad uhkusega koos temaga lava ning muusikalist maitset. 

Sõru Jazzi kontserdil kuuleb lugusid “Where It Begins” plaadilt. Kes armastavad gruuvi ning tahavad kuulata supervokaali, ei tohi sest ilma jääda! 

 

Koosseis:

Sofia Rubina – vokaal
Jaan Jaanson – kitarr
Holger Marjamaa – klahvpillid
Janno Trump – bass
Jason Hunter – trompet, klahvpillid
Aleksander Paal – saksofon
Dima Nikolajevski – trummid

23:00
Sõru Jazzi öödisko! Rahutute hingede ja jalgade rõõmuks!

Sõru Jazzi öödisko! Rahutute hingede ja jalgade rõõmuks!

 

Kel kontsertide nautimisest ja Sõru Jazzi intensiivsusest veel energiat hilistel õhtutundidel üle, võib jääda Sõru paadikuuri tantsima ning seltskonda nautima! Kolm muusikaarmastajast sõpra Tanel, Priit ja Indrek, kes moodustavad mitteformaalse ühenduse nimega “Diskokoer”, keerutavad vinüüle ning mängivad teile oma lemmikmuusikat 70ndate diskost tänapäevasema muusikani. Nakatav muusika, mis paneb teid unustama argimured ning võimendama rõõmu argirõõmudest! Tantsige, nagu poleks homset!

Foto: Rene Jakobson © Rene Jakobson

Pühapäeval, 23. augustil Emmaste kirikus

12:00
„Ajaväli“ – Raun Juurikase ja Liisi Koiksoni Eesti meeleolud

„Ajaväli“ – Raun Juurikase ja Liisi Koiksoni Eesti meeleolud

 

“Ajaväli” valmis Eesti 100. juubeliks ning kujutab Eesti kulgemist läbi saja aasta ja läbi ajaloo üldiselt – rõhutades, et paljude keerukate sündmuste taustal on eestlasi alati saatnud ka rõõmutunne. See on rõõm elu, rõõm päikese, metsa ja maa üle, rõõm oma keele ning kultuuri üle ja nüüd juba sajandijagu ka oma riigi üle. 

EV100 Rõõmu rada_9

Projekt toob kõlamaailmade hea valdaja Raun Juurikase eestvedamisel fookusesse valiku rõõmu ja soojuse energiaga täidetud eesti heliloojate lugudest läbi aegade, mis näitavad kodumaise muusikakultuuri päikeselist poolt. Koosseisu kuuluvad veel lauljatar Liisi Koikson, kitarrist Andre Maaker, kontrabassist Peedu Kass ning löökriistamängija Martin Petermann. Lood on iseenesestmõistetavalt jazzipuudutusega. Seaded on loonud klahvpillide- ja elektroonikamaailma multitalent Raun Juurikas ja kõik kontserdil kõlavad palad on ühel või teisel moel olnud seotud laulupidudega nagu näiteks “Ta lendab mesipuu poole”, “Ei saa mitte vaiki olla” jne.  

“Ajaväli” pakub äratundmis- ja avastamisrõõmu. Ehk isegi kaasalaulmisvõimalust! Ent olgem valvsad – tuttavad viisid võivad ühtäkki hoopis teiseks pöörduda. Eks selles pööramises ja pöörasuses ole samuti eestluse tabamatuse ilu…

EV100 Rõõmu rada_17

 

Koosseis:

Liisi Koikson – vokaal
Raun Juurikas – klahvpillid
Andre Maaker- kitarr
Peedu Kass – kontrabass
Martin Petermann – löökriistad

NB! Kahe või kolme päevapileti omanik ning kuni 18. aastased lapsed ja noored saavad pühapäevasele kontserdile tasuta.