Sõru<br />Jazz

Sõru Jazz XII toimub 16.-19. juunil 2019!
XI Sõru Jazzil esinesid:

Neljapäeval, 14. juunil 2018 Orjaku sadamas

20:00
Andre Maakeri laulupidu kitarrile

 Andre Maakeri laulupidu kitarrile

 

Andre MaakerKitarrist Andre Maaker on Eesti muusikamaastikul nähtavasti üks universaalsemaid pillimehi – ta võib mängida erinevaid stiile, lihtsakoelisest folgist energilise rokini, tulisest flamenkost pühalike laulupeolauludeni.

Talle omane eklektilisus ning mängulust ei lase teda liigitada ühtegi kindlasse kategooriasse. Maaker naudib vabadust ja vaheldust.

Ta on teinud koostööd paljude muusikutega, olnud saatjaks lauljatele, ent kõige enam paistab sobivat talle soolokontserdi vorm. Virtuoossus ja hoogsus iseloomustavad Maakeri esinemislaadi, fantaasia ja ettearvamatus on tema muusika märksõnadeks. Kitarrist on saanud esimesed olulised muusikalised tõuked oma õpetajalt, Tiit Pauluselt, niisamuti on tema mängus kuulda mõjutusi nii brasiilia muusikast, klassikalisest muusikast kui ka folgist ning improvisatsioonilisest jazzist. Värvikirev virrvarr avaneb selle muusiku väljenduses ja viimasel ajal on juhtunud, et kitarrist on kontsertidel lisaks jutuvestmisele ka laulma puhkenud! Ehk on mõjutanud teda ses suhtes  ansamblikaaslane Ruslan Trochynskyi – just ansamblis “Trio Romansid” tegi ta oma esimesed avalikud laulmised, esitades sootuks estraadiklassikat. Või ehk hoopis sai ta innustust ühe väikese kuulaja hõikest ta kontserdil: “Hakka laulma!”

Kes teab, Maaker on välistele mõjutajatele vastuvõtlik, nagu üks tundlik muusik olla võibki.

Sõru Jazzil, Orjaku sadamas tuleb esitusele kava “Meie laulu pidu”, lood kitarristi 2014. aastal ilmunud plaadilt “Minu laulupidu”, lisaks ka muud palad ja laulud minevikust, olevikust, tulevikust. Olgem avatud ja laulgem kaasa!

Foto autor Ako Lehemets.


 

Külasta Andre Maaker kodulehte, Facebooki, Youtube ja Soundcloud lehte!

Kuula Andre Maakeri plaadi “Minu laulu pidu” tutvustust:

 

21:30
Monday Quartet – kooskõlastatud ja mahe

Monday Quartet – kooskõlastatud ja mahe

 

MondayQuartet_ReneJakobson1Argise nimega kvartetti kuuluvad kaks nooremat muusikut – lauljatar Marianne Leibur, kitarrist Anna Regina Kalk ning kaks kogenud pillimeest – Ara Yaralyan kontrabassil, Siim Aimla saksofonidel ja flöödil. Erineva taustaga muusikutest koosnev ansambeil esitab põhiliselt eestikeelset muusikat, nii originaalloomingut kui ka vanu häid palu Eesti Raadio Meeskvarteti repertuaarist.

Kvarteti kõlapilti on mõjutanud Emil Laansoo ansambel, Kalju Terasmaa mahe vibrafonikõla ja kenad lauluviisid kaunite tekstidega.

Eeskujudele toetudes on muusikuhinged lisanud muusikasse iseennast, samas tehes kummarduse aegumatule. Läbi mahedate meloodiate võetakse sihikule peenekoeline ja täpne gruuv. Kerged improviatsioonilised rütmimängud viivad kuulaja südamed ansambliga ühte rütmi. Saksofonistina tuntud Siim Aimla üllatab seekord vibrafonimänguga!

Nota Bene! Monday Quartet (Esmaspäevane kvartett) esineb Orjakul siiski mitte esmaspäeval, vaid neljapäeval, 14. juunil!

Foto autor on Susan Kõomägi.

Koosseis:

Marianne Leibur – laul
Anna Regina Kalk – kitarr
Ara Yaralyan – bass
Siim Aimla – saksofonid, flööt, vibrafon


 

Kuula kvartetti solisti Marianne Leiburit esitamas lugu “Puudutus”:

Reedel, 15. juunil 2018 Sõru sadama paadikuuris

17:00
Raivo ja Ramuel Tafenau – isa ja poja dialoog

Raivo ja Ramuel Tafenau – isa ja poja dialoog

 

Loomingulistes peredes on tihti nii, et isa ja poeg ühist asja ei pruugi ajada – erinevad põlvkonnad, erinevad arusaamad, erinevad esteetikad. Isa ja poeg Raivo ja Ramuel paistavad leidvat muusikas ühist keelt ning musitseerivad koos hea meelega.

Duo saksofon – trummid aga pakuvad samas kõlaliselt  ja rütmiliselt ka intriigi, mida kindlasti publikul huvitav jälgida.

Raivo ja Ramuel jäävad oma duoga täiesti akustiliseks, ning delegeerivad inimkonna kõige vanema vaidluse – muna või kana – muusikasse. Kumb oli enne, kas rütm või meloodia? Kuna ansamblis puuduvad bass ja harmoonia, siis lubavad muusikud selle asemel pause, mis kannavad. Pool kavast on originaalmuusika, mis kirjutatud just sellele koosseisule ning teine pool hõlmab folgist, funkist ja sambast inspireeritud rütmirägastikke ja põnevaid seadeid. Raivo Tafenau lavaline sarm ei saa kedagi külmaks jätta, Ramueli täpne rütmika toetab saksofonisti meloodiajooniseid.

Intrigeerivaim duo Sõru Jazzil!

Fotode autorid on Kaisa Keizars ja Rene Jakobson.

Koosseis:

Raivo Tafenau – saksofon
Ramuel Tafenau – trummid

18:30
Elletuse ürgsed rütmid tänases kõlapildis

Elletuse ürgsed rütmid tänases kõlapildis

 

Ansambli Elletuse muusikud said kokku 2006. aastal eesmärgiga ühendada rahvalaul tänase kõlapildi, jazzi, maailmarütmide ja värskete värvidega. „Igal keelel on oma värv, oleme tahtnud seda värvi enda jaoks avastada ja ka kuulajateni tuua,“ ütleb ansambli liider Paul Daniel.

Ansambel salvestas oma debüütalbumi “Helletused” 2007. aastal. Plaadi salvestamisel osales ka helilooja Veljo Tormis oma nõu ja jõuga. 2010. aastal ilmus koosseisul teine plaat „Laul jookseb ehenna“.Tänaseks on ilmunud ka kolmas album, “Ilu sõitis jõge pidi“, mis sisaldab Paul Danieli heliloomingut armastatud eesti poetessi Kristiina Ehini luuletustele, kuulda saab ka paari imeilusat koraaliseadet. Rahvamuusikale omane lihtne meloodika võimaldab autoril mängida erinevate muusikaliste mustritega ja luua mitmekihilisi harmooniaid. Kuna Elletuse uues koosseisus on kaks löökpillimängijat, siis on rütmil sõna kõrval väga oluline osa lugude emotsionaalses kulgemises. Plaadikavas keskmes on kolmeosaline tsükkel „Kuldnaine“.

Elletuse asutaja, muusika ja seadete autor Paul Daniel on hinnatud nii kitarristina, arranžeerijana kui ka heliloojana. Tema kitarrimäng on emotsionaalne, veenev ja detailipeen. Ansamblis laulab selle loomisest peale Liisi Koikson, niisamuti on ansambli algusest peale siiani koosseisus löökpillimängija Aleksandra Kremenetski. Elletuse uues koosseisus musitseerivad algkolmikuga koos lauljatar Liina Saar ning Eesti jazzimaastikult tuttavad muusikud – pianist Joel-Rasmus Remmel, bassist Peedu Kass ja trummar Ramuel Tafenau.

Foto autor on Asko Künnap.

Koosseis:

Liisi Koikson – vokaal
Liina Saar – vokaal
Paul Daniel – kitarr
Joel-Rasmus Remmel – klahvpillid
Peedu Kass – bass
Ramuel Tafenau – trummid
Alexandra Kremenetski – trummid, löökriistad, marimba


 

Kuula Elletuse muusikat Soundcloudist:

20:00
Tõnu Naissoo Hammond Trio muhe heli

Tõnu Naissoo Hammond Trio muhe heli

 

Tõnu Naissoo Hammond Trio on tegutsenud väikeste vaheaegadega aastast 2011, mil ilmus trio esimene helikandja “A Time There Was”. Käesoleval kontserdil kuuleme omaloomingut, muusikat nii viimaselt plaadilt kui ka ansambli peagi ilmuvalt uuelt albumilt. Lisaks mõned teemad ka rokk/pop muusika klassikast. Iseloomulikule hammond-oreli helile lisab pianist värve ka elektrooniliste soundidega,  Moog’i ja  ARP süntesaatoreid kasutades. Kuulda saab nii mainstream-jazzi kõlal põhinevat kui ka gruuvimat funkmuusikat, kindlasti tuleb esitusele ka mõni ballaad ning Uno Naissoo pala, kummardusena heliloojast isale 90ndal sünniaastapäeval.

Sopran- ja tenorsaksofonil mängib Eesti üks säravamaid saksofoniste Danel Aljo ning trummidel Tõnu Naisoo kauaaegne lavapartner ka klaveritriost, Ahto Abner.

Koosseis:

Tõnu Naissoo – Hammond-orel, Moog ja ARP süntesaatorid
Danel Aljo – sopran- ja tenorsaksofon
Ahto Abner – trummid

21:30
Sawmill Roots Orchestra – radikaalselt svingiv

Sawmill Roots Orchestra – radikaalselt svingiv

 

Sawmill Roots Orchestra tänavuse debüütalbumi kohta kirjutab Hollandi muusikablogi “Music That Needs Attention”, et tegu on eriti hästi õnnestunud kombinatsiooniga Mississippi deltabluusist ja New Orleansi jazzist, Saksa ajakiri “Global Music Magazine” aga väidab koguni, et Tartu bändi muusika on päris uut, senikuulmatut tüüpi bluus: “ebatavaline, lahe, radikaalselt svingiv.” Sellised kirjeldused räägivad iseenda eest – maailmas, kus mängitakse niivõrd palju kvaliteetset bluusi, saab üks Eesti artist väljateenitud kituse!

2017. aasta veebruaris esimese kontserdi andnud kvarteti koosseisu kuuluvad Aveli Paide (klarnet), Aigor Post (trompet), Raul Terep (trummid) ja Andres Roots (slaidkitarr).  Andres Roots, kelle sulest pärineb lõviosa ansambli repertuaarist, valiti jaanuaris 2018 Briti raadiojaama Severn FM kuulajate poolt Aasta Bluusimeheks; tema album “Winter” püsis mullu talvel kaks kuud UK ja Prantsusmaa bluusiraadiote enimmängitud plaatide edetabelites ning tema 2016. aasta LP “Roots Music” tunnistati Eestis Kuldse Plaadi vääriliseks.

Andres Roots ja  Raul Terep on eri bändides koos mänginud 15 aastat, tuuritades nii Baltikumis, Skandinaavias kui Suurbritannias. Sawmill Roots Orchestra on juba üles astunud bluusifestivalidel Sundays Blues Festival (Riia), Tartu Bluusikuu (Tartu) ja UnderGround Blues (Põlva) – aga ka näiteks rahvusvahelisel kirjandusfestivalil Prima Vista, kus saadeti Buster Keatoni tummfilme. Jämmida ja/või lava jagada on tartlased jõudnud selliste rahvusvaheliste artistidega nagu Dave Arcari (UK), Black River Bluesman (Soome), Steve Lury (UK), Ismo Haavisto (Soome), L.R. Phoenix (UK) ja Robert Johnson (USA).  

! Aigor Post on pärit “Emmasteotsast” ja tema õpetajaks on olnud 10 aastat Emmaste Swing Rock Bandi juhendaja Toomas Paap.

Foto autor on Leif Laaksonen.

Koosseis:

Aveli Paide – klarnet
Aigor Post – trompet
Raul Terep – trummid
Andres Roots – kitarr


 

Külasta Sawmill Roots Orchestra kodulehte ja kuula muusikat Youtubest:

23:00
Etta James 80 – kummardus naiselikule jõule

Etta James 80 – kummardus naiselikule jõule

 

Sündinud nimega Jamesetta Hawkins, hüüdnimega Miss Peaches, kuid kõikidele tuntud kui ikoon, Etta James – lauljanna, kelle karjäär kestis hämmastavad 58 aastat. Selle aja jooksul pälvis ta 6 Grammyt ja 17 Blues Music Award’i, kuid eelkõige võitis ta meie kõigi südamed oma sügava ja suure hääle, jõu ja hingestatusega. Olles mitmekülgne laulja, tegi ta koostööd paljude legendaarsete muusikutega nagu B.B. King, Chuck Berry, John Lee Hooker, Carlos Santana jpt. Ta suutis ühendada paljusid muusikastiile: bluesi, jazzi, souli, rock&roll’i, gospeli ning ka R&B. Ühtlasi valdas ta kõiki neid stiile sügavuti ja kasutas oma häält mängleva kergusega, olenemata, mis žanriga tegemist. Etta James’i loomingut interpreteerib noor Eesti lauljanna Kristi Raias, kes õpib hetkel laulmist Mare Väljataga käe all Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Teda saadavad Eesti noorema põlvkonna muusikud.

Foto autor on Rene Jakobson.

Koosseis:

Kristi Raias – vokaal
Jason Hunter – trompet
Allan Kaljaste – baritonsaksofon
Rene Paul – klahvpillid
Kristen Kütner – kitarr
Argo Toomel – basskitarr
Ott Adamson – trummid

Laupäeval, 16. juunil 2018 Sõru sadama paadikuuris

7:00
Linnuhommik Orjakus

Linnuhommik Orjakus

 

HiiumaaLaupäeval algusega kell 7.00 korraldab RMK Ristna külastuskeskus Orjaku õpperajal linnuvaatlusretke. Kevadine suur ränne ja pesaotsimise aeg on küll läbi, kuid roostikus ja Käina lahel on paigale jääjaidki omajagu. Juhendaja abiga vaatleme ja kuulame, kes roostikus ja lahel tegutsevad. Ühtlasi anname oma panuse samal ajal toimuval üle-eestilisel Loodusvaatluste Maratonil, kus 24 tunni jooksul püütakse kirja saada võimalikult palju erinevaid liike.

Meie vaatlusretk kestab orienteeruvalt 2 tundi. Selga- jalga ilmastikule ja temperatuurile vastav riietus, kel võimalik , võib kaasa võtta binokli. Rahakoti võiks ka kaasa haarata, sest pärast linnumatka on kõigil soovijail võimalus minna hommikukohvile mõnusasse Orjaku külamajja.

Palume eelnevalt registreeruda e-postil info.ristna@rmk.ee või helistades telefonil 53229499 (Liis Soonik). 

Foto autor on Rene Jakobson.

16:00
Weekend Guitar Trio – 25 aastat hiljem

Weekend Guitar Trio – 25 aastat hiljem

 

WGTWeekend Guitar Trio loob komponeeritud ja improviseeritud muusikat kolmele elektrikitarrile ja elektroonikale. Triot on mõjutanud jazz, elektrooniline ja maailmamuusika.

WGT alustas tegevust 1993. aastal. Nad on andnud välja 7 heliplaati ning esinenud mainekatel jazzi- ja uue muusika festivalidel Eestis ning välismaal (Marciac Jazz Festival, London Jazz Festival, PUNKT festival jt.) WGT muusika on kõlanud populaarses BBC 3 muusikaprogrammis ja paljudes teistes Euroopa raadiojaamades. WGT on musitseerinud koos parimate eesti DJ-dega ja briti DJ-duoga Spring Heel Jack; mitmete löökpillimängijate (Brian Melvin, John Wieczorek), rahvamuusikute (Celia Roose, Tuule Kann) ning lauljatega (Kadri Hunt, Priit Lehto). WGT koostööpartneriteks on erinevatel aegadel olnud Markus Reuter (Austria), Vox Clamantis, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ning heliloojad Anti Marguste, Jaan Rääts, Mirjam Tally ning Tõnu Kõrvits. 2010. aastal toimus Londonis Kings Place’is WGT kontsert koos briti popartisti Toyah Willcoxi ja norra elektroonilise muusika viljeleja ning produtsendi Jan Bang’iga. Aastal 2013 tähistas WGT oma 20. juubelit kontsertide ning duubelplaadiga, kus külalismuusikutena osalesid ansambel Una Corda (Ene Nael, Liis Viira, Kristi Mühling) ning jazztrio koosseisus Taavi Kerikmäe, Tanel Ruben ning Taavo Remmel.

Tänavu tähistab WGT oma 25. aastapäeva ja üks sünnipäevakontsertidest saab toimuma Sõru Jazzil!

Foto autor on Lea Tammik.

Koosseis:

Robert Jürjendal – kitarr, elektroonika
Mart Soo – kitarr, elektroonika
Tõnis Leemets – kitarr, elektroonika


 

Külasta WGT Facebooki lehte ning kuula lugu “Teed”:

 

17:30
Tanel Ruben Quintet ja Kadri Voorand – kindel energialaks

Tanel Ruben Quintet ja Kadri Voorand – kindel energialaks

 

Tanel Ruben kvintettTanel Rubeni kvintett sai kokku esmakordselt 2006. aasta sügisel Eesti Rahvusringhäälingu 2. stuudios kui salvestati pala nimega “New Start“. Tagantjärele mõeldes vägagi tore ja mitmetähenduslik algustähis ühele ansamblile. Kollektiivi repertuaar on Tanel Rubeni ja Kadri Voorandi ühislooming. Tänaseks on esinetud suuremates Eestimaa linnades ja samuti piiri taga: Soomes, Venemaal, Valgevenes, Belgias, Prantsusmaal. Salvestatud on kaks helikandjat – “Kogutud rikkus” (2008) ning “Nõiutud veerandtunnid” (2011).

Ansamblile on iseloomulik lüüriline, samas jõuline väljenduslaad. Vokaalsolistina astub ansamblis üles elektrifitseeritud Kadri Voorand, kellel väljendustest juba puudus ei tule. Tema pulbitsevat energiast saavad osa nii kaasmuusikud laval kui kogu publik. Ennast viimase rakuni ära andev Voorand on kindlasti nii kuulamis- kui vaatamisväärsus kontserdilavadel.

Tanel Ruben kvintetti kõik liikmed on pälvinud Elioni jazziauhinna, parimatest parimat muusikud Sõru laval!

Koosseis:

Tanel Ruben – trummid
Kadri Voorand-vokaal
Holger Marjamaa – klahvpillid
Raivo Tafenau – saksofonid
Taavo Remmel – kontrabass

19:00
Emmaste Swing Rock Band – täis nooruse särtsu

Emmaste Swing Rock Band – täis nooruse särtsu!

 

Sõru Jazz. Emmaste Swing Rock BandNii nagu nimigi selgelt ütleb, saavad Sõru jazzil muusikalise sõna öelda ka kohalikud Hiiumaa noored muusikud.
Emmaste Swing Rock Bandi kuuluvad Emmaste Põhikooli muusikaõpilased, teise klassi trummipoisist kuni vilistlaste ja õpetajateni välja. 9-liikmelise bändi juhendajaks on Toomas Paap, kes ühtlasi mängib bändis trombooni. Bändis kuuleb ka saksofone, trompeteid ja bassi. Koosmusiteerimise rõõm teeb muusikaõpingud lahedamaks, valitud repertuaar on mitmekülgne ning täis nooruse särtsu! Kuuleb nii kelmikat swingi kui ägedat rokki, “Blue Moon”‘ist kuni Boney M-i popurriini! Professionaalsete jazzmuusikute kõrval on publikul võimalus kaasa elada alles alustavatele noortele esinejatele, just neist võivad tulla homse päeva säravaimad muusikud!

Foto autor Rene Jakobson.

Koosseis: Rihard Valk, Jakob Valk, Rait Toomsoo, Rainer Piil, Konrad Valk, Sofia Valk, Kaspar Hiis, Mihkel Hiis, Elle Paap, Toomas Paap

20:00
Raul Vaigla ja Raul Ukareda – kohe kuulda, et vanad sõbrad

Raul Vaigla ja Raul Ukareda – kohe kuulda, et vanad sõbrad

 

Raulid_värviline_ReneJakobsonBasskitarrist Raul Vaigla ja bluuskitarrist Raul Ukareda on olnud head kaaslased juba üle 25 aasta, koos on mängitud 90ndatel bändis nimega Exclusive Blues Band ning mitmetes erinevates projektides. Raul Vaigla on enim tuntud kui Ultima Thule bassist, niisamuti on universaalne bassimees salvestanud oma muusikat ning osalenud paljudes koosseisudes. Ukaredat on peamiselt kuulda bluusansamblites – Compromise Blue, Tanel Padar Blues Band.

Maheda olemisega Raule ühendab armastus bluusi ja roki vastu. Just bluusrokki nad Sõrul mängivadki, nii teineteise lugusid kui ka laenatud palasid. Kindlasti pühendatakse mõni lugu ka juubeliaastal muusikute suurele lemmikule – Jimi Hendrixile.

Foto autor on Rene Jakobson.

Koosseis:

Raul Ukareda – kitarr
Raul Vaigla – basskitarr

21:30
Hedvig Hansoni kvintett kannab lihtsuse ilu

Hedvig Hansoni kvintett kannab lihtsuse ilu

 

hedvig-hanson-talvine-soojusKUMUTunnetekeeli puudutav Hedvig Hanson on muusikas üha enam liikunud lihtsuse poole. Nii ei kirjuta ta päriselt alla, kui teda jazzlauljaks nimetatakse. Ta sooviks olla enam “hingelaulja”. Nii nagu soulmuusika on Hedvigit mõjutanud lapsepõlvest peale, kui ema kuulas rhythm & blues’i, imbub ka tema muidu igatsuslikesse omaloomingulistesse lauludesse vahel seda “musta muusika” kõla sisse.

Hedvigi arvates sobib tema hääl ja hingelaad siiski eelkõige ballaadide laulmiseks.

Tema viimane albumi “Talvine soojus” meeleolu sai inspiratsiooni kitarrist Kalle Pilli muusikast, duo muusikaline maitse ja tunnetus klapivad suurepäraselt, saksofonist Pille-Rite Rei on öelnud, et ei saagi aru, milline on Kalle, milline Hedvigi lugu. Esitusele tuleb kindlasti mõlema muusikat, lisaks Pille-Rite Rei loole “Hetk”, mis oli üks lemmikhetki paljudele viimaselt plaadilt.

Muusikale annavad tuge ka tundlikud noored muusikud, Joel-Rasmus Remmel klaveril, Heikko-Joseph Remmel kontrabassil ning Ramuel Tafenau trummidel. Esitatakse palu viimaselt albumilt, aga ka uuemaid, “suvisema-soojuse” palasid.

Muusika ise on meloodiline, voolav, unistuslik, jättes piisavalt ruumi kuulaja enda tunnetele.

Foto autor on Eve Saar.

Koosseis:

Hedvig Hanson – vokaal
Kalle Pilli – kitarr
Joel-Rasmus Remmel – klaver
Heikko-Joseph Remmel – kontrabass
Ramuel Tafenau – trummid


 

Kuula Hedvig Hansoni muusikat Soundcloudist:

23:00
Erki Pärnoja kinematograafiline rännak

Erki Pärnoja kinematograafiline rännak  

 

Press photo 2 by Tõnu Tunnel_huge

Helilooja, kitarrist ja multiinstrumentalist Erki Pärnoja toob Sõru Jazzile muusika, mis pärineb tema kahelt sooloalbumilt. 2015. aastal ilmunud debüütalbum “Himmelbjerget” sai endale 2017. aasta märtsis täispika jätku nimega “Efterglow”.

Sõru Jazzil astub lavale Pärnoja sõpradest koosnev ansambel, kuhu kuuluvad Taani trummar Ulrik Ording ning Rootsi süntesaatorimängija ja produtsent Filip Leyman, samuti ka Peedu Kass ja Jonas Kaarnamets, kes muusikasõprade jaoks pikemat tutvustust ei vaja. Ansamblit iseloomustab impulsiivsus ja mängulisus. Äratuntav vesternilik kitarri käsitlus, analoogsüntesaatorid ning ajareisile viivad rütmid loovad helimaastiku, mis on korraga tahumatu, õhkõrn ja müstiline.

Pärnoja debüütalbumi “Himmelbjerget” suureks täispikaks vennaks nimetatud “Efterglow” on leidnud kõlapinda nii Eestis kui ka välismaal. 2018. aasta Eesti Muusikaauhindadel pälvis Pärnoja kaks auhinda — Aasta Indie/Alternatiivalbum ning esimese instrumentalistina ka Aasta Meesartisti auhinna.

Kontseptuaalse kitarristi muusika on selge käekirjaga, mõjub filmilikult ning viib meeled rändama kosmilistesse sfääridesse.

Foto autor on Tõnu Tunnel.

Koosseis:

Erki Pärnoja, Jonas Kaarnamets, Filip Leyman, Peedu Kass, Marti Tärn


 

Külasta Erki Pärnoja kodulehteFacebookiInstagrami lehtesid ja kuula muusikat Soundcloudist:

Pühapäeval, 17. juunil 2018 Sõru sadama paadikuuris

12:00
Jazzi pühapäevakool Emmaste koolis

Jazzi pühapäevakool Emmaste koolis

 

Rene-3615

Sõru Jazzi eriüritusena toimub esmakordselt jazzikool lastele ja ka suurematele jazzihuvilistele, kel soovi osa saada jazzmuusika lühiülevaatest. Veidi jazzi ajalugu, näpuotsatäis jazzmuusika valemeid, (nagu matemaatika!) ja muidugi suur osa sellest puhas muusikatund, kus võimalik muusikat kuulata ning ka ise pille proovida. Kui teis on julgust improviseerida, olete eriti teretulnud, aga ka tagasihoidlikumad saavad sest pühapäevasest koolitunnist kindlasti uut teavet ja ehk ka reaalseid oskusi edaspidisel jazzi kuulamisel. Kuigi, muidugi võib jazzi vastu võtta ka teoreetiliste teadmisteta, sest jazz on igati avatud stiil kõigi jaoks!

Jazzitunni eestvedajaks on saksofonist, orkestrijuht ning jazziajaloo tutvustaja Siim Aimla. Pühapäevane jazzitund sobib nii lastele kui ka nende vanematele ja vanavanematele, tädidele ja onudele – tulge kõik!

Foto autor on Rene Jakobson.

14:00
Legendaarne džässorkester “Mickey’s” toob Sõrule kuldajastu hõngu

Legendaarne džässorkester “Mickey’s” toob Sõrule kuldajastu hõngu

 

Bigband “Mickey’s” moodustati 1945. aastal Tallinna I Keskkooli (praegu Gustav Adolfi Gümnaasium) muusikahuviliste õpilaste poolt 8-liikmelise ansamblina, mis kasvas kiiresti täiemõõduliseks bigbandiks. Esineti peamiselt koolipidudel ja klubide tantsuõhtutel, hiljem anti ka teatraliseeritud kontsertetendusi “Estonia” teatris. Orkestri populaarsus kasvas. 1949. aastal pandi koos U. Naissoo Swing Club-iga alus Tallinna džässifestivalide traditsioonile. Omaaegse NSV Liidu piires esineti Moskvas, Vitebskis, Riias, Kaunases ja loomulikult kõikjal Eestis. Hiljem on neljal korral osaletud rahvusvahelisel Imatra bigbandide festivalil Soomes. Orkester on 70-aastane ja seega kaheldamatult vanim pidevalt tegutsev džässorkester Eestis. Aegade jooksul on orkestris kaasa löönud paljud andekad pillimehed ja lauljad: Eri Klas, Avo Joala, Ivo Linna, Tõnu Naissoo, German Pekarevski, Jaak Oserov, Els Himma, Andres Ots, Uno Loop, Heidi Tamme, Marju Kuut. Suure töö tegijad on olnud orkestrijuhid Felix Mandre, Ustus Agur, Ülo Raudmäe, Emil Laansoo ja eriti pikka aega, enam kui 50 aastat orkestrit juhtinud, Ants Meristo.

Alates 2016. aastast juhib bigbandi “Mickey’s“ Jaak Oserov. Sõrul esitakse muusikat džässi kuldajastust, kaasakiskuvat svingi, samuti mõned bossanova-palad. Ellingtonist Jobimini.

Koosseis:

Jaak Oserov, Toomas Raudsepp, Martin Pakk, Lauri Luide, Margus Keerd – trompet
Enn Siim, Richard Raudla, Mart Põdra – tromboon
Olavi Kasemaa, Kaido Hääl, Mart Süda, Mati Tibar, Andi Arjus – saksofon
Tiit Lauk – klaver
Madis Kaupmees – löökriistad
Emil Erastus – bass
Eve Pärnsalu – vokaal

15:00
Olav Ehala, Nele-Liis Vaiksoo ja Lembit Saarsalu meloodiline hetk

Olav Ehala, Nele-Liis Vaiksoo ja Lembit Saarsalu meloodiline hetk

 

30.10_Neleliisjpg

Armastatud helilooja ja pianist Olav Ehala tutvustamist ei vaja. Tema meloodilised laulud on tuntud kõigile eestlastele, tema loodud filmimuusikapalad saadavad meid läbi elu. Niisamuti on legendaarne saksofonist Lembit Saarsalu – muusiku lavaline sarm ning mehelik saksofonikäsitlus kuuluvad kindlasti Eesti jazziajaloo kullafondi. Koos särava Nele-Liis Vaiksooga esitatakse muusikat siit ja sealt – ettekandele tuleb Eesti estraadiklassikat, sekka ka mõni ameerika lauluraamatu pärl ning iseenesestmõistetavalt ka Olav Ehala laululoomingut. Maiuspalahetk neile, kes hindavad jazzis vanakooli-kõlasid ning lauludes meloodilisust.

 

 

 

 

Koosseis:

Nele-Liis Vaiksoo – vokaal
Olav Ehala – klahvpillid
Lembit Saarsalu – tenorsaksofon
Toivo Unt – kontrabass
Toomas Rull – trummid

16:30
Kirke Karja kvartett – noor nüüdisjazz Sõrul

Kirke Karja kvartett – noor nüüdisjazz Sõrul!

 

Kirke Karja Kvartett

Kirke Karja kvartett alustas koos mängimist 2015. aasta kevadel. Ansambel eksperimenteerib erinevate parameetritega: vaikus ja müra, keerulised rütmistruktuurid ning harmooniajärgnevused, polütonaalsused ja minimalistlikud võtted. 2016. aastal ilmus ansamblilt ka debüütalbum, mida on esitletud pea kõikides Euroopa riikides. 2017. aastal valiti ansambel esinema mainekale Euroopa festivalile “12points” ning 2018. aastal olulisimale jazzmuusika showcase´ile “Jazzahead!”. Esitusele tulevad pianist Kirke Karja kirjutatud tehnilised palad, mis kuuluvad kindlasti nüüdisjazzi valdkonda, kuulaja seatakse olukorda, kus peab kaasa mõtlema, mitte ainult tundma. Nootide intensiivsus ja keerulised rütmifaktuurid viivad teid moodsama muusika kiirteele, milles ohtralt infoviitasid ning ärapöördekohti! Olge tähelepanelikud!

Foto autor on Rene Jakobson.

Kooseis:

Kirke Karja – klaver
Kalle Pilli – kitarr
Raimond Mägi – kontrabass
Karl-Juhan Laanesaar – trummid


 

Külasta Kirke Karja kvarteti Facebooki lehte!

18:00
“Tuntud ja tundmatu Hendrix”

“Tuntud ja tundmatu Hendrix”

 

Tribute to Jimi HendrixEelmise aasta lõpus tähistasime elektrikitarri ajaloo suurima sangari Jimi Hendrixi 75. sünniaastapäeva. Varalahkunud geenius jõudis lühikeseks jäänud loometeel kirjutada kümneid väga erinevas meeleolus ja stiilis lugusid klassikalisest bluusist ja R&Bst arendatud vormiga pikemate oopuste ja avangardistlike kõlakompositsioonideni. Kuulsuse tipul olles oli Hendrix muuhulgas väga huvitatud jazzimaailmas toimuvast, mis oluliselt mõjutas ka tema loomingut. Kontsert “Tuntud ja tundmatu Hendrix” toob Hendrixi üldtuntud hittide kõrval lavale ka mitmeid põnevaid kompositsioone, mis liiga tihti avalikkuse ees ei kõla, kuid mis seda kindlasti vääriksid. Plaanis ei ole Hendrixi originaalesitusi kopeerida ega ka neid töödelda, vaid  legendaarse kõlaga muusikat rõõmuga publikuga jagada.

Ansambli solistina astub lavale karismaatiline Robert Linna, teine solist on samuti pakatava energia ning julgete ideedega muusik – Eesti jazzimaastiku üks aktiivsemaid kitarriste, Jaak Sooäär. Bassil Henno Kelp, trummidel Kristjan Kallas.

Foto autor on Rene Jakobson.

Koosseis:

Jaak Sooäär – kitarr
Robert Linna – laul
Henno Kelp – bass
Kristjan Kallas – trummid


 

Kuula lugu “Burning midnight lamp” Youtubest:

19:30
Maria Faust ja Kira Skov kiirgavad müstikat

Maria Faust ja Kira Skov kiirgavad müstikat

 

FAUST.KIRA.LP_press

Kirgas taani artist Kira Skov ja Kopenhaagenis resideeruv eesti saksofonist Maria Faust on oma pulbitseva loomeenergia ühendanud ja loonud süvateose „In the beginning“ koorile ja ansamblile.

Albumil kaasa lööv Skov vaimustus Fausti muusikast, kui oli kuulnud tema plaati “Sacrum Facere”. Tugeva natuuriga naiste teineteisemõistmisest sündis võimas koostöö – Maria kirjutas puhkpilliseaded Kira paladele ja peagi jõuti ideeni luua muusikat üheskoos. Naised lõid meloodiaid plaadi jaoks koos, arranžeeringu tegi Maria ja sõnad kirjutas Kira. Eesti folkloorist inspireeritud albumit luues süüvis Faust veelgi sügavamale koduimaisesse müstikasse, jõudes religioossete kaemusteni. Album on salvestatud mahajäetud Ilmjärve õigeusukirikus Lõuna-Eestis. Hüljatud kiriku atmosfäär sobis suurepäraselt karge, müstilise muusika läbitunnetatud esituseks.

Kira Skov on muusikat õppinud Londonis ja Los Angelesis, osalenud 11 kõrgelt hinnatud albumil, teinud koostööprojekte Tore Johansson and The Gospel’iga ja Peter Peter’iga legendaarsest taani punkbändist Sort Sol. Ta on tuuritanud Tricky’ga ja tema albumeid on produtseerinud John Parish ja Mark Howard. Saaremaalt pärit Maria Faust särab võimsalt rahvusvahelises jazzis. Maskuliinse haardega saksofonist, arranžeerija ja helilooja on tuntud piirideta improviseerija, bigband-muusika uuendaja ja alternatiivsete jazzisuundade katsetajana. Ta on võitnud oma muusikaga märkimisväärselt auhindu – 2014. aasta Taani Muusikaaauhindade esikoha aasta jazz-heliloojana ja ka parima crossover-albumi kategoorias plaadiga “Sacrum Facere”. 2016. aastal pälvis Maria Faust Danske Jazziauhinna ning kõrgelt hinnatud Taani Niels Matthiaseni Mälestusfondi kultuuriauhinna.

Teos “In the beginning” on samuti pälvinud hulganisti tunnustusi – Eesti Muusikaauhinnad 2018 ja Taani Komponistideühingu auhinnad nominent ning Taani Muusikaauhinnad laureaat kategoorias Aasta vokaalalbum 2017. Teose autoreid tunnustati Taani Muusikaauhindadel ka Aasta helilooja(d) 2017 tiitliga ning Taani Muusikakriitikute peauhinnaga (Aasta heliloojad 2018).

Foto autor on Toomas Volkmann.

Koosseis:

Kira Skov – vokaal
Maria Faust – altsaksofon
Erik Kimestad – trompet
Ned Ferm – tenorsaksofon, taustvokaal
Meelis Vind – bassklarnet
Nils Bo Davidsen – kontrabass
Jakob Højer – löökpillid
Silja Uhs, Marie Roos, Annely Leinberg, Raul Mikson, Meelis Hainsoo, Joosep Sang – koor

NB! KONTSERT TOIMUB EMMASTE KIRIKUS!


 

Külasta projekti kodulehte, vaata Youtubest projekti tutvustust ja virtuaalreaalsusena filmitud dokumentaalfilmi albumi valmimisest.

Kuula albumi lugu “Song for Maria” Youtubest: