Sõru<br />Jazz

25. juulil 2020 esinesid Rannapungerjal

17:00
Lahe lastekontsert: „Mine metsa‟

Lahe lastekontsert: „Mine metsa‟

 

Kooslus sündis armastusest eesti muusika ja lapsepõlvest tuttava Ott Arderi luuleraamatu „Mine metsa‟ vastu. Loksudes eesti levimuusika laineil, on tuuleks purjedes Ott Arderi laulusõnad. Uue koosluse üllas idee on süstida lastesse metsaarmastust ning anda oma kavaga hea soovitus kõigile. Sest „Mine metsa!‟ on üks tore soovitus. Seda enam ajal, kui meie metsad järjest vähenevad.

Muusika on Rein Rannapilt, ansamblitelt Apelsin, Ruja ja Operatsioon Õ. Kuna koosluses on kahele muusikule seltsiks ka kaks näitlejat, siis lisaks lauludele esitatakse Arderi luulet ka ilmekas sõnas.

Kontserdiga avaldavad esinejad lootust, et eesti lastel oleks tulevikus metsa, kuhu minna. Sest metsas tulevad alati head mõtted ja häid mõtteid on vaja kõigil inimestel, nii suurtel kui väikestel. Kasvõi näiteks selleks, et mõelda välja, mida saaks teha iga inimene, et metsa hoida!

 

Koosseis:

Maria Annus – laul ja ukulele
Ele Sonn – laul ja klahvpill
Robert Annus – laul ja akordion
Arno Tamm – laul ja kitarr

Foto: Rene Jakobson Foto: Rene Jakobson

Foto: Rene Jakobson Foto: Rene Jakobson

18:30
Voorand, Koikson, Sooäär, Daniel innustuvad Veljo Tormisest

 Voorand, Koikson, Sooäär, Daniel innustuvad Veljo Tormisest

 

Eesti ühe armastatuma helilooja Veljo Tormise muusika ja jazz ei ole sugugi kokkusobimatud, vastupidi – vana regilaul, mis on heliloojat inspireerinud, on väga tänuväärne materjal nii jazziimprovisatsioonideks kui ka kaasaegseteks edasiarendusteks. Muusikud, kes võtsid helilooja 85. juubelisünnipäevaks Tormist seada, on olnud rahvamuusikaga seotud varemgi. Paul Daniel, Helletuste ja Elletuse kunstilise juhina, on ammutanud inspiratsiooni rahvamuusika rikkast allikast, Liisi Koikson on Danieli seatud rahvalaulutöötluste esituseks soovitusi saanud Veljo Tormiselt endalt, Jaak Sooäär on duos Tuule Kanniga tutvustanud Eesti rahvamuusikat nii kodu- kui välismaal. Kadri Voorand on maast-madalast mänginud, laulnud ja tantsinud Lahemaa rahvapilliorkestriga – need kogemused kulusid ära ka seda kava ettevalmistades.

Kadri Voorand ja Jaak Sooäär on aktiivsete koorilauljatena juba noorest east fännanud Veljo Tormise helikeelt ning arutelus Tormisega leiti, et tema loomingut võiks esitada ka jazzi improvisatsioonilises keskkonnas. Sügisjazz 2015 raames esitati kava “Kummardus Veljo Tormisele” ning kuna debüüt võeti hästi vastu, otsustati ansambli tegemisi jätkata. Esimese kava peateosed olid laulutsüklid “Ingerimaa õhtud” ja “Seitseteist eesti pulmalaulu”, aga et Tormise loomingus leidub arvukalt suurepärased teoseid, siis on see kaev ammendamatu, seda enam, et tegemist on loominguliste muusikutega, kes ka tuttavast materjalist iga kord jälle miskit uut leiavad.

 

Koosseis:

Kadri Voorand – laul
Liisi Koikson – laul
Jaak Sooäär – kitarr
Paul Daniel – kitarr

 

12230325t1ha933

20:00
Väntoreli helidele puhutakse uus elu sisse!

Väntoreli helidele puhutakse uus elu sisse!

 

Olete te kuulnud midagi ansamblist „Väntorel?‟ Enamik meist ei olegi. Sest tegemist on Eesti muusikaajaloo nähtavasti kõige kiirema, ometi heledaima leegiga põlenud kooslusega. Bänd jõudis tegutseda ligi ühe aasta – 1970-1971. Oma radikaalse energia ja julge sõnumiga ning „põrandaaluse heliga‟ (algselt oli Väntoreli nimi „Keldriline heli‟) olid nad pinnuks silmas toonastele ametivõimudele. Ansambli tuumik koosnes kuuest liikmest, selle asutajaks ja muusikaloojaks oli peamiselt Andres Valkonen. Stiililiselt olid tooni andvateks psühhopopp, rokkfusion. Nende keeruliste kompositsioonidega muusika ei olnud lihtsalt „tantsuks‟, vaid nõudis intellektuaalsemat ja ehk ka vabameelsemat vastuvõtjat. Ansambli „Keldriline Heli‟ mässav olek ja kiire populaarsus olid vastuolus nõukogudeaegse ideoloogiaga. Pärast kahe rahvarohke kontserdi korraldamist 1971. aasta kevadel keelati ansamblil esinemised ja neilt võeti ära prooviruum. Keelati ka „põrandaaluse‟ nime kasutamine. Sealjuures bändiliikmete ja nende fännide võimude poolt põlastatud psühhedeelne eluviis piirdus vaid värviliste riiete, pikkade juustega ja pisut elavama loomuga.

Ansambel võttis uueks nimeks „Väntorel‟, sest nende lugu „Ma olen nahktiibadega väntorel‟ oli saanud omamoodi ansambli hümniks. Bänd pidi edaspidi esinema tantsuüritustel, omaloominguga kontsertide korraldamiseks võimalusi ei antud. 1971. aasta septembris õnnestus neil siiski salvestada suurem hulk lugusid. Ometi, pidev võimude poolt tagakiusamine tekitas bändiliikmete seas stressi ja lühikest aega tegutsenud „Väntoreli” tegevus lakkas 1971. aasta lõpuks. Nüüd, 50 aastat hiljem on alternatiivmuusikahuvilistel võimalus taasavastada „Väntoreli‟ helisid ning seda ongi teinud Otsa-kooli noored rütmimuusikud, Meelis Punderi soovitusel. Tuletorni kontserdil taaselustatakse ühe markantse biitbändi palad ning noorte muusikutega koos astuvad lavale ka „Väntoreli‟ algkkooseisu liikmed – Andres Valkonen ning Andres Talvik. Põnev kontsert, kus ajalugu kohtub olevikuga.

 

Koosseis:

Kristjan Tenso – trummid
Pärtel Miller – bass
Harald Soosalu – klahvpillid
Kaarel Raud – kitarr
Lukas Haavel – kitarr, laul
Eeva Liisa Trei – laul
Ivonna-Ly Pachel – laul
Laura Rulli – laul
Andres Valkonen
Andres Talvik
Meelis Punder

 

Keldr.heli_ katusel_01

Keldr.heli2

21:30
Marten Kuningas ja Robert Linna – „All You Need Is The Beatles!‟

Marten Kuningas ja Robert Linna – „All You Need Is The Beatles!‟  

 

Legendid ei sure iial, vaid elavad edasi kuulajate mälestuses ning uue muusikutepõlvkonna interpretatsioonides! „The Beatles‟ on inspireerinud miljoneid ning kui mõelda, et Marten Kuninga bänd kannab nime „Miljardid‟, siis ehk ka Miljardeid! Just Marten Kuninga idee oli see, et koos Robert Linnaga teha kummardus biitlitele.

Marten Kuningas sai laiemalt tuntuks oma esimese albumiga „Janu‟ ning oma teise plaadi „Praktiline mees‟ salvestas ta 2014. aastal juba koos tippmuusikutest koosneva ansambliga „Miljardid‟. Album „Kunagi Läänes‟ tõi bändile 2018. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel võidu kolmes kategoorias – aasta debüütalbum, aasta rokkalbum ja aasta album.

Kontserdi teine solist Robert Linna sai jazzisõbrast publikule esmakordselt tuttavaks kontserdilt „Tuntud ja tundmatu Jimi Hendrix 75‟ ja esinemistelt ansamblitega „Kuradi Saar‟ ja „Lexsoul Dancemachine‟. 2017. aasta Eesti Muusikaauhindadel noppis tema ansambel „Elephants From Neptune‟ kaks auhinda – aasta ansambel ja aasta rokkalbum.

Kuninga esimene mälestus biitlite loomingust pärineb varajasest lapsepõlvest, kui ta kuulis 1964. aasta ikoonilist albumit „A Hard Day’s Night‟. Biitlite lauluraamatu paladega tekkiski noorel mehel huvi laulmise vastu ja veelgi sügavamaks sai kontakt ansambli loominguga seoses 1968. aasta joonisfilmiga „Yellow Submarine‟. Hiljem, kui algaja muusik hakkas bändi muusikat kitarri saatel laulma, avanes talle nende universaalsest armastusest kantud võimas loomingulisus taas uuest küljest.

Biitmuusikast vaimustunud Marten Kuningas ja Robert Linna kaasasid 2019. aastal endaga energilise kitarristi Jaak Sooääre, bassimees Henno Kelbi ning trummar Kristjan Kallase ning esimene edukas kontsert anti kevadisel Jazzkaare festivalil. Tuletorni Kontserdil esitatakse biitlite lugusid peamiselt tegevuse lõpuperioodist, 1966-1969, mida paljud peavad kõige põnevamaks ja mitmekülgsemaks osaks ansambli loomingust. Kindlasti kuuleb ka vanemaid ja traditsioonilisemaid palu, ent nendegi juures on eesmärk avada biitlite avangardsed küljed. Biitlite tribüütansambel lubab endale elavas esituses pikemaid vorme, kuid austab samas muusika loomingulist algupära.

All You Need Is Love. And The Beatles.

 

Koosseis:

Marten Kuningas – kitarr, vokaal
Robert Linna – kitarr, vokaal
Jaak Sooäär – kitarr
Kristjan Kallas – trummid
Henno Kelp – bass

 

© Kaisa Keizars-Aron / keizarskaisa@gmail.com Foto: Kaisa Keizars-Aron

Foto: Rene Jakobson Foto: Rene Jakobson

Foto: Rene Jakobson Foto: Rene Jakobson

23:00
2 Quick Start – tantsumuusika tuletorn!

2 Quick Start – tantsumuusika tuletorn! 

 

Ansambi 2 Quick Start asutasid 1993. aastal laulja-laulukirjutaja Pearu Paulus ning produtsendid-laulukirjutajad Alar Kotkas ja Ilmar Laisaar. 2018. aasta lõpus tähistas ansambel oma 25-ndat tegevusaastat suurejoonelise kontserdiga Saku Suurhallis. Sama aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel andis president Kersti Kaljulaid bändile üle ka maineka Panus Eesti Muusikasse auhinna. Ehkki 2 Quick Start’i pole salvestanud just väga palju albumeid, vaid 6 ligi 27 tegevusaasta jooksul, on neilt plaatidelt eestlaste südametesse mängitud märkimisväärne arv hitte. Tuntumad on ehk Kingitus, Neiu Mustas Kleidis, Nii Kuum On Tunne, Siis Veel Ei Tundnud Sind, Ühega Miljoneist ja Kolm Soovi. Tuletorni Kontserdil 25. juulil on 2 Quick Start kohal oma parimas koosseisus ning loodab panna üliägedate artistidega kontserdile väärika ja meeleoluka punkti.

 

Eesti Muusikaauhinnad 2018