Sõru<br />Jazz

Tuletorni Kontserdid 2019 esinesid:

Reedel, 26. juulil Rannapungerjal

18:00
Avinurme Puhpilliorkester koos vahuveiniga!

Avinurme Puhpilliorkester koos vahuveiniga!

 

Tuletorni kümnes juubelikontsert algab uhkelt – puhkpillimuusika ja vahuveiniga esimestele tulijatele!

Tänane Avinurme puhkpilliorkester on omakorda juubilar – 20-aastane! Väärikas harrastusorkesteris on nii isasid, poegi kui ka vanaisasid! See on eri põlvkondi koondav seltskond, kus hinnatakse kõrgelt omakandi inimeste oskust koos midagi teha ja kanda edasi pikka ja väärikat traditsiooni. Teadupärast algas laulupeo traditsioon just puhkpilliorkestritest ja Avinurme puhkpilliorkestergi on osaline pidulikul, 150-aastasel laulupeol. Orkestrandid on veendunud, et puhkpillimuusika võimalused on väga laiad ja mitmekesised ning neil on rõõm osaleda Tuletorni kontserdil ning olla muusikaliseks avapauguks suurepäraste eesti muusikute paraadile.

Orkestri repertuaar on lai – klassikalisest muusikast tänapäevaste paladeni. Puhkpilliorkestri motoks on: “Üks kõigi, kõik ühe eest” ning nende eesmärk on muusikaga maailma naeratavamaks muuta!

© Sven Tupits © Sven Tupits

Koosseis:

Trompetid: Andres Kallavus, Olavi Mölder, Uudo Mesi, Georg Raudla, Verner Mölder
Eufooniumid: Toomas Tooming, Kalle Karo
Bariton: Kaspar Karo
Tromboonid: Daniel Hinno, Richard Raudla
Tuubad: Ants Rummel, Aare Kaldma, Leino Kukk
Klarnetid: Kätlin Kaarama, Alvar Mölder
Alt sax: Katrin Kaarama, Kaupo Karo, Karin Kallavus
Tenor sax: Markus Mölder
Bariton sax: Markus Mölder
Alt horn: Kalev Karo
Trummid: Martin Mölder
Dirigent: Verner Mölder

19:00
Estonian Dixiland Band ja Rita Ray toovad afro-ameerika hõngu!

Estonian Dixiland Band ja Rita Ray toovad afro-ameerika hõngu!

 

Estonian Dixieland Band on nooruslik koosseis, kes toob teieni võimaluse minna tagasi aega, kus ei olnud pidevalt kiire ning sai nautida isegi suvalisel New Orleansi tänavanurgal end üles seadnud muusikute suurepärast loomingut. Just nüüd, umbes sada aastat hiljem on täiesti paslik tulla tagasi selle muusika juurte juurde ja süstida kuulajatesse taas seda energiat ja tantsurõõmu. Soov on kõigile näidata, kuivõrd lustakas ja kaasahaarav on dixieland muusika. Kuidas kõlab see muusika, mida võis kuulda hommikust hilisõhtuni New Orleansis ringi uitades.

Dixieland

Estonian Dixieland Band, mis algselt loodud 2015, on kuueliikmeline punt, kellel kõigil on klassikalise muusika taust. Koolitee on neid lennutanud üle kogu maailma. Muusikat on mängitud ja õpitud nii Soomes, Taanis, Hollandis, Itaalias kui ka USA-s. Kavast leiab nii legendaarseid dixieland-hitte kui ka swing-muusikat.

© Rene Jakobson © Rene Jakobson

Bändi ees on solistiks noor, kõlava artistinimega Rita Ray, kelle energia ja tugev hääl kisuvad kaasa! Lauljatar on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pop-jazz laulu erialal ning hetkel omandab ta kraadi Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias jazz-osakonnas. Artisti enda kirjutatud muusikat iseloomustavad kõige paremini kõrvetav ausus, iroonilisus, hingelisus ja loomulikult ehedad tunded. Seda kõike kohtab samuti soul- ja jazzmuusikas, mis on talle suureks inspiratsiooniks olnud.

Kontserdil tulevad esitusele nii omaloomingulised kui ka teiste, afro-ameerika juurtega lauljate poolt kuulsaks lauldud lemmikpalad.

 

Koosseis:

Rita Ray – vokaal
Petri Piiparinen – trummid
Lauri Levistu – tuuba
Ülo Mälgand – klahvpillid
Sten Valdmaa – tromboon
Sander Valdmaa – trompet
Marten Altrov – klarnet

20:30
Forestalia meeskoor, laulvad metsamehed!

Forestalia meeskoor, laulvad metsamehed!

 

Forestalia meeskoor on loodud 1972. aastal tollase metsamajanduse ministri Heino Tederi initsiatiivil. Lauljateks on metsamehed ja metsasõbraliku vaatega mehed üle Eesti. Algusest peale dirigeerib lauljaid Alo Ritsing, teda on läbi aegade abistanud noored tõusvad koorijuhid, praegu on selleks Made Ritsing.

Forestalia _45

Meeste üle-eestilistest elukohtadest lähtuvalt saadakse kokku harjutusteks kord kolme nädala jooksul Tiigi Seltsimajas Tartus. Igal suvel peetakse viiepäevast laululaagrit mõnes Eestimaa kaunis paigas. Laululaager lõpeb sobivalt metsameestele, tamme istutamisega laagripaika. Forestaliast on kujunenud vaimselt vennalik sõpruskond, mis on aitanud kooril püsida. Väliselt on nad oma sõnul “metsapoole” – kandes ainsana metsameeste rohelist ülikonda ja eriti pidulikel juhtudel, näiteks laulupidudel, rohelist kaabut. Forestalia on laulnud erinevatel metsanduslikel üritustel. Osalenud kõigil koori eksistentsiaegsetel üldlaulupidudel, samuti paljudel väiksematel kohalikel laulupidudel Eestimaal. Omaette väärib märkimist koori enda algatatud ja teostatud lauluüritus “Metsameeste laul Eesti riigi piiril”, mille käigus lauldi igal aastal erinevates Eesti piiril asuvas maakondades. Praegu on uueks projektiks FLEM ehk “Forestalia laul Eesti maal”.

Laulmas on käidud ka Põhjamaades, Kesk-Euroopas ja endise suurriigi liiduvabariikides. Praegused sidemed seovad koori Soomest Esmila meeskooriga ja kolleegidega Lätist – Läti Metsatöötajate Meeskooriga Silvicola. Eesti Meestelaulu Seltsi poolt korraldatavatel võistulaulmistel on koor kuulunud B-kategoorias esimese kolme sekka, toredaks tunnustuseks oli kooriühingu poolt tiitli “Aasta koor 2007” omistamine. Praegu laulab Forestalias kahe dirigendi juhatamisel 43 laulumeest. Repertuaar on mitmekesine, lauldakse nii koorilaulu klassikat, laulupidude laule, rahvalaule mitmetelt maadelt. Tähtsal kohal on oma dirigendi, Alo Ritsingu looming, nii autorilaulud kui ka seaded rahvalauludele. Metsausku meeste laulud räägivad metsast, loodusest, igavesti kestvatest inimlikest väärtustest. Mets mühiseb, nagu Forestalia meeskoor!

21:30
“Tuntud ja tundmatu Hendrix”

“Tuntud ja tundmatu Hendrix”

 

2017. aastal tähistasime elektrikitarri ajaloo suurima sangari Jimi Hendrixi 75. sünniaastapäeva. Varalahkunud geenius jõudis lühikeseks jäänud loometeel kirjutada kümneid väga erinevas meeleolus ja stiilis lugusid klassikalisest bluusist ja R’n’Bst arendatud vormiga pikemate oopuste ja avangardistlike kõlakompositsioonideni. Kuulsuse tipul olles oli Hendrix muuhulgas väga huvitatud jazzimaailmas toimuvast, mis oluliselt mõjutas ka tema loomingut. Kontsert “Tuntud ja tundmatu Hendrix” toob Hendrixi üldtuntud hittide kõrval lavale ka mitmeid põnevaid kompositsioone, mis liiga tihti avalikkuse ees ei kõla, kuid mis seda kindlasti vääriksid. Plaanis ei ole Hendrixi originaalesitusi kopeerida ega ka neid töödelda, vaid legendaarse kõlaga muusikat rõõmuga publikuga jagada. Ansambli solistina astub lavale karismaatiline Robert Linna, teine solist on samuti pakatava energia ning julgete ideedega muusik – Eesti jazzimaastiku üks aktiivsemaid kitarriste, Jaak Sooäär. Bassil Henno Kelp, trummidel Kristjan Kallas.

© Rene Jakobson © Rene Jakobson

Koosseis:

Jaak Sooäär – kitarr
Robert Linna – laul
Henno Kelp – bass
Kristjan Kallas – trummid

23:00
Mahavoki mägede hääl kaigub jätkuvalt

Mahavoki mägede hääl kaigub jätkuvalt

 

Mahavok on 37-aastane pop-rock ansambel, kelle muusika kõlab jätkuvalt Eesti kontserdilavadel ja raadiojaamades. Mahavoki nime all esineti esmakordselt 1982. aastal ja see pandi kokku algkoosseisu perekonna nimede esitähtedest. Esimene edu saavutati kohe alguses, kui ETV korraldas esmakordselt konkursi “Kaks takti ette” bändidele ja Mahavok selle võitis. Edasi tõi Heini Vaikmaa värskete kujunditega muusika ning bändiga liitunud Kare Kauksi isikupärane laulumaneer ansamblile suurt edu nii Eestis kui kaugemalgi. Esinetud on Soomes, Taanis, Horvaatias, Bulgaarias, Lätis, Leedus, Armeenias, Venemaal jne. Tuntud festivalidel osalemistest võiks ära märkida Roskilde Festivali, Rocksummeri, Rabarocki, uue Sweet Spot Festivali ja vana Tartu Levimuusikapäevad, viimastel  võideti 1987. aastal Grand Prix.

Mahavok

Pärast 15-aastast pausi puhus Heini Vaikmaa ansamblile taas elu sisse – 2008. aastal naases Mahavok kontserdilavadele ning võeti publiku poolt soojalt vastu. 2013. aastal sai Mahavok auhinna Kuldne Plaat 2013, panuse eest Eesti popmuusikasse. Viimastel aastatatel on koos Mahavokiga üles astunud mitmed uue põlvkonna solistid ja Anet Vaikmaast on kujunenud praeguse Mahavoki koosseisu liige ning solist. Tuletorni Kontserdil astub külalisena lavale ka Marten Kuningas.

Sel aastal anti ansamblile EMA Galal üle kaalukaim auhind, panus Eesti muusikasse. Üks Mahavoki kuulsamaid laule on kindlasti “Mägede hääl”, sümboolselt sobivalt – nii nagu mägede hääl ei vaiki, kõlab ka Mahavok endiselt ja kindlalt.

 

Koosseis:

Anet Vaikmaa – vokaal
Marten Kuningas – vokaal
Heini Vaikmaa – kitarrid, süntesaatorid
Raul Arras – basskitarr
Kalev Aas – süntesaatorid
Karl-Juhan Laanesaar – trummid

Laupäeval, 27. juulil Rannapungerjal

16:00
Rändur Hendrik Relve looduslood ja laulud – PÄRNAÕUE AIAS!

Rändur Hendrik Relve looduslood ja laulud

 

Looduse- ja rännumees Hendrik Relve on tuntuks saanud eeskätt oma muheda hääle ja põnevate lugude kaudu Vikerraadio saatest “Kuula rändajat”. Tuletorni kontsertide vaheldusrikka hetkena võite seda raadiohäält ka lisaks kuulmisele näha! Lisaks paljukogenud mehe rännulugudele saab kuulda ka tema muusikalist eneseväljendust. Hendrik Relve saadab end kitarril, laulab jutustades ja jutustab lauldes, loodusfilosoofiliselt ja isiklikult. Ta ise kirjeldab enda tegemisi nõnda: “Loomult metsapoole, tunnen end metsas kodusemalt kui linnas. Olen aastakümneid kolanud Eesti ja maailma looduses. Selle aja sees on kogunenud üksjagu lugusid ja läbielamisi. Neid ma jutustan. Aga mõned lood ja mõtted loodusest on saanud lauluks. Neid ma laulan.” Tulge kuulake rändajat!

© Arto Randel © Arto-Randel Servet

17:30
Bigband “Mickey’s” kajastab džässi kuldajastut

Bigband “Mickey’s” kajastab džässi kuldajastut

 

Bigband “Mickey’s” moodustati 1945. aastal Tallinna I Keskkooli (praegu Gustav Adolfi Gümnaasium) muusikahuviliste õpilaste poolt 8-liikmelise ansamblina, mis kasvas kiiresti täiemõõduliseks bigbandiks. Esineti peamiselt koolipidudel ja klubide tantsuõhtutel, hiljem anti ka teatraliseeritud kontsertetendusi “Estonia” teatris. Orkestri populaarsus kasvas. 1949. aastal pandi koos U. Naissoo Swing Club-iga alus Tallinna džässifestivalide traditsioonile. Omaaegse NSV Liidu piires esineti Moskvas, Vitebskis, Riias, Kaunases ja loomulikult kõikjal Eestis. Hiljem on neljal korral osaletud rahvusvahelisel Imatra bigbandide festivalil Soomes. Orkester on 70-aastane ja seega kaheldamatult vanim pidevalt tegutsev džässorkester Eestis. Aegade jooksul on orkestris kaasa löönud paljud andekad pillimehed ja lauljad: Eri Klas, Avo Joala, Ivo Linna, Tõnu Naissoo, German Pekarevski, Jaak Oserov, Els Himma, Andres Ots, Uno Loop, Heidi Tamme, Marju Kuut. Suure töö tegijad on olnud orkestrijuhid Felix Mandre, Ustus Agur, Ülo Raudmäe, Emil Laansoo ja eriti pikka aega, enam kui 50 aastat orkestrit juhtinud, Ants Meristo. Alates 2016. aastast juhib bigbandi “Mickey’s“ Jaak Oserov. Rannapungerjal esitatakse muusikat džässi kuldajastust, kaasakiskuvat svingi, samuti mõned bossanova-palad. Ellingtonist Jobimini.

© Rene Jakobson / renejakobson@hotmail.com © Rene Jakobson

 

Koosseis:

Jaak Oserov, Toomas Raudsepp, Martin Pakk, Lauri Luide, Margus Keerd – trompet
Enn Siim, Mart Põdra – tromboon
Olavi Kasemaa, Kaido Hääl, Artur Leppik, Mati Tibar, Andi Arjus – saksofon
Miina Adermann – klahvpillid
Ramuel Tafenau – löökriistad
Martin Kullamaa – bass
Gertrud Aasaroht – vokaal

19:00
Tõnu Raadik südasuvised laulud

Tõnu Raadik südasuvised laulud

 

Kes eestlastest ei teaks ega oskaks kaasa laulda Kukerpillide hoogsat laulu “Tahan lennata”? Kas teadsite, et selle, Jaan Tätte sõnadele kirjutatud laulu muusika autor on multiinstrumentalist Tõnu Raadik? Peamiselt viiuldajana tuntud Raadik on kirjutanud sadu laule erinevatele esitajatele, lisaks loonud teatrimuusikat ja tema laululugudeski on teatrit küllaga. Teater ja muusika on Raadiku jaoks omavahel läbipõimunud. Juba teatrikoolis küsinud õppejõud temalt, et mis ta peas toimub, ei osanud aga noormees sellele vastata, ega oska sõnades nüüdki – ta mõistis, et tema mõtleb ja väljendub pigem helidekeeles. Teatriharidus ei ole Raadikule mööda külgi maha jooksnud, teatriga sidemed on tugevad ning Raadiku näitlejameisterlikkus, muhedus ning väline lihtsus loovad kuulajas koduse tunde.

Lugudejutustaja on seekord laval täiesti üksi, mängides viiulit, kitarri ning kasutades ka elektroonikat. Tuletorni kontserdil esitab muusik oma uusi südasuviseid laule, mis loodud peamiselt Indrek Hirve mehelikele ning Ann Tenno igatsevatele tekstidele. Niisamuti tulevad esitusele ka mõned vanemad tuntud lood. Millised neist, seda esitaja ise veel ei tea, ta kuulatab, mida helid tema peas sel õhtul ütlevad! Tulge ja saate teiegi kuulda!

14.01_RaadikDSC_6511_00001

20:00
Radar – mõõtes muusika püsivust ajas

Radar – mõõtes muusika püsivust ajas

 

Ansambel Radar on vaieldamatult progeroki ja jazzfusioni lipulaev Eesti muusikas. Kooslus, mis tegutses aastatel 1977-1987, saavutas oma tippedu kaheksakümnendate esimeses pooles, kui Radar oli Jaak Joala saateansambel. Instrumentaalselt kõrge tasemega ning peene muusikalise maitsega ansambel oli eelkõige muusikute lemmik. Joala esituste paremik kuulub paljude arvates just Radariga koos oldud aega. Mitte just kõik bändid ei saa osaliseks täispikas mängufilmis, koos Joalaga, filmis “Teisikud” sai ansambel veelgi tuult tiibadesse ja nii jõuti laiema publikuni ning tuuritati mööda Nõukogude Liitu. Hiljem tegutses ansambel edasi veel instrumentaalansamblina. Pärast aastakümneid pausi on Radar andunud fännide meeleheaks aeg-ajalt taas kokku saanud. Ka Rannapungerjal võib neid taas kuulata. Mängitakse loomingut aastatest 1981-1984, tolleaegse koosseisuga. Varalahkunud andeka kitarristi Nevil Blumbergi asemel astub lavale Jorma Puusaag. Nostalgiat ja muusikalist elamust pakub väärtansambel, mis hoiab ajatuid väärtusi.

SORU19_insta_L_radar_web

Koosseis:

Sergei Pedersen – klahvpillid
Paap Kõlar – trummid, löökpillid
Aare Põder – klahvpillid
Raul Vaigla – basskitarr
Ain Varts – kitarr

21:30
Rannap ja Lepland “heas tuntuses”!

Rannap ja Lepland “heas tuntuses”!

 

Mullu oma viiekümnendat lava-aastat tähistanud maestro Rein Rannap ei ilmuta hetkekski väsimuse märke ning selle tõestuseks on noorte ja andekate muusikutega koostöös loodud kontsertkava ja album “Tagasirändur”. Tõukejõuks antud projektile said Reinu arutelud ja mõtisklused Ott Leplandiga, keda Rannap peab noorema põlvkonna üheks vaieldamatult parimaks solistiks. Ühiselt on esitatud nii Ruja loomingut, kui toodud lavalaudadele rock-ooper ning esinetud ka kahekesi koos.

Töö käigus võeti vaatluse alla Reinu loomingust väga erinevaid tahud ning materjal eraldati täiesti algosadeks ning pandi kokku tagasi, sootuks teises võtmes kui seda tehti mitmekümne aasta eest. Raun Juurikas, Jörgen Pakkas, Kristjan Mängel, Viljar Norman ja Peeter Salmela on andnud muusikale rõõmsad, sünged, modernsed ja arhailised kõlad, taustaks kõlamas Eesti parimate poeetide luule, Ott Leplandi esitluses.

© Maris Savik © Maris Savik

Koosseis:

Rein Rannap – klaver
Ott Lepland – vokaal
Jörgen Pakkas – kitarr
Viljar Norman – basskitarr
Raun Juurikas – süntesaatorid
Ramuel Tafenau – löökriistad

23:00
F.E.S.T. manifesteerib Rapla rokivaimu!

F.E.S.T. manifesteerib Rapla rokivaimu!

 

Eksperimentaal-ekstraordinaaransambel F.E.S.T. koosneb värvikatest muusikutest ning ühest musikaalsest näitlejast. Multiinstrumentalist Vaiko Eplik, “Vanemuise” legendaarne näitleja Aivar Tommingas, bassikitarrist Vambola Fuchs ja klahvpillimängija Mati Vaarman on erinevate taustadega ja erinevatest põlvkondadest mehed, ent neid seob üks kindel siht – aus ja jäägitu musitseerimisrõõm! Bändi suureks eeskujuks on Rapla omaaegne esimene rokkbänd Omega, mille originaalkoosseisu liige Mati Vaarmann on uhkelt kollektiivis esindatud. Mängitakse ansambliliikmete lemmikmuusikat, klassikalist rokirepertuaari Biitlitest Jimi Hendrixini. Veidi rokki ja siis veel rokimat rokki! Ning kõike suure südame ja sädemega!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

 

Koosseis:

Aivar Tommingas – vokaal, kitarr
Vambola Fuchs – basskitarr
Mati Vaarman – klahvpillid
Vaiko Eplik – vokaal, trummid